Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väärtpaberituru seadus viibib
Uue väärtpaberituru seaduse vastuvõtmise takerdumine tekitab probleeme, sest kehtiv viis aastat tagasi vastu võetud kaheksaleheküljeline seadus ei reglementeeri tegelikult midagi, lausus Nõmm. Seaduse puudumisel ei saa ka väärtpaberituru üle kontrolli rakendada, tõdes ta.
Rahandusministeeriumi väljatöötatava väärtpaberituru seaduse eelnõu valitsusele esitamise tähtaeg saabub esmaspäeval. Tegemist on juba kolmanda tähtajaga sel aastal.
«Esmaspäevaks eelnõu valitsusse ei jõua,» ütles rahandusministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Aili Ohlau. Eelnõu ei ole veel kooskõlastamisringile jõudnud ja täpset aega, mil see juhtub, ei osanud ta öelda.
Rahandusministeeriumil on puudus väärtpaberiturgu tundvatest spetsialistidest. Väärtpaberitalitus on juba mitu kuud ilma juhatajata ja praegu otsitakse tööle kolme inimest. «Me ei suuda võistelda pankade pakutavate tingimustega,» tõdes Ohlau. Lisaks inimeste vähesusele on eelnõu venimise põhjuseks tema sõnul ka reglementeeritava valdkonna suurus.
Rahandusministeeriumi osakonnajuhtaja Veiko Tali ütlusel pidurdab väärtpaberituru seaduse eelnõu valmimist ka paralleelselt justiitsministeeriumis väljatöötatav väärtpaberite keskdepositooriumi (EVK) seaduse eelnõu toppamine. Mõlemad seaduseelnõud tuleks esitada kompleksselt, lausus Tali.
Justiitsministeeriumist kinnitati eile, et EVK seaduseelnõu jõuab valitsusse veel enne jõule ja sellest informeeritakse ka rahandusministeeriumi.
Esialgu pidi väärtpaberituru seaduse eelnõu valmima tänavu juuniks, rahvusvahelise valuutafondi (IMF) täiendava memorandumi kohaselt oli valmimistähtaeg 1. september.
Valuutafondi esindaja Eestis ja Lätis Dimitri Demekas on varem korduvalt rõhutanud väärtpaberiseaduse vastuvõtmise vajalikkust ja nimetanud väärtpaberiturgu pensionireformi ning stabilisatsioonifondi kasutamise eeskirja kõrval Eesti olulisimaks reguleerimist vajavaks valdkonnaks.