• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas tuleks lahendada nn laevandussõda?

    Raske kommenteerida. Esiteks ei sõida Tallinna--
    Helsingi liinil Hansateel kaubalaevu. Soome sadama-
    võimud on käitunud meiega alati korrektselt. Teiseks on küsimus Århusi ja Helsingi ehk siis kahe Põhjamaa vahel sõitvas laevaliinis.
    Vaidlus tugineb 1995. a Ateenas sõlmitud kokkuleppele, et samal liinil sõitvate laevade meremehed peavad saama võrdset palka selle järgi, kes saab kõrgemat palka. Kuna meie ei sõida kahe teise Põhjamaa vahel, boikott meid ei tohiks puudutada. Pealegi täidame kõik ITFi (rahvusvaheline transporditöötajate ametiühinguliit) kehtestatud palganõuded, kui lisaks palgale, mida maksame, arvestada ka sotsiaalseid garantiisid.
    Me küll sellega otseselt kokku ei ole puutunud, aga muidugi ma seda probleemi tean. See on tegelikult selgemast selgem, mis seal toimub. Ärategemine, ma muud ei oskagi öelda. Lihtsalt konkurendile käki kokku keeramine ja kogu lugu.
    Asja lahendamine oleks ka riigi asi, kuna Mere-
    laevandus on teatud mõttes riigi küljes nabanööriga kinni 30 protsendiga. Sellega peab tegelema Merelaevandus, laevaomanike liit ja ametiühing ka.
    See paistab olevat meie meremeeste liidu ja laevaomaniku vaheline asi. Siin ei ole riigil ja riigiametnikel eriti mingit osa.
    Niipalju kui mina seda asja olen kõrvalt kuulnud, on see asi, millest on räägitud juba viimased paar aastat meie meremeeste liidu ja selle laevaomaniku vahel. Veel nii palju, et selle aasta augustis saatis liit laevaomanikule teate, et kui ta ei täida liidu tingimusi, siis aluste suhtes võidakse rakendada mistahes akte. Nüüd on tähtaeg septembris saanud täis ja ma usun, et see ei võinud laevaomanikule tulla üllatusena.
    Lahenduse peab sellele probleemile leidma laevaomanik, kes seda liini haldab. See on Estonian Shipping Company, kes sellega tegeleb. Võimalik, et ka laevaomanike liit.
    Läbirääkimised käivad Eesti Merelaevanduse ja isegi mitte niivõrd Soome meremeeste ametiühingu, vaid rohkem isegi ITFi esindajatega.
    Kiiresti see lahendus ei tule. Kogu vaidlus käib ikkagi nende laevapere liikmete palkade üle. Saime praegu ühe nõudmise, mille nad võtavad aluseks. Ja ma ei tahaks praeguses situatsioonis seda numbrit avaldada, aga see on palju suurem kui tänastes lehtedes toodud madruse palk 23 000 krooni.
    Vaatame, kuidas asi areneb. Spekuleerida ei taha. Ja see ei ole ka hea, kui meedia tähelepanu hakkab läbirääkimisi segama. Võtame asja rahulikult ja katsume saada parima tulemuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.