Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Visa hädas pettuste ja kaebustega
Kuigi Visa 745 miljardi dollarilisest käibest Euroopa Liidus moodustab internetikaubandus vaid ühe protsendi, on peaaegu pooled kõikidest firmale laekuvatest kaebustest sellega seotud. Selline areng tekitab peavalu ka paljudele suurtele Euroopa pankadele, kes kaarte klientidele väljastavad.
Kaebustega tegelemine nõuab pankadelt suuri lisakulutusi. On küll ka võimalik pretensioonid hüvitada ilma juhtumit lähemalt uurimata, kuid kaubanduse kiire kasvu puhul läheb see väga kalliks maksma.
Soome Luottokunta projektijuhi Ilkka Laitineni sõnul on hüvitatud summad seni küllaltki väikesed olnud, nii et need on kantud otse kliendi pangaarvele.
70% hüvitustest olid pangad sunnitud oma kahjumisse kirjutama, edaspidi loodetakse aga kogu raha internetis tegutsevatelt kauplejatelt tagasi saada. Visa tellitud uurimus näitab, et üle viiendiku kaebuse esitanutest polnud toodet või teenust, mille eest talle
arve esitati, tellinudki. Ülejäänud ei saanud soovitud kaupa kätte või siis said selle liiga suure hilinemisega. Väga suur osa kaebustest seondub seksteenustega.
Tihti tekib probleem ka sellest, et kliendile ei jää tõendit lepingu kohta, mille ta on müüjaga sõlminud. Seetõttu võib klient hankida enda teadmata kuudepikkuse võla, millest on ilma tõendita raske vabaneda. Lisaks hoolimatule kaardikasutusele võib kaardi omanik sattuda puhtakujuliste võrgupetturite küüsi, kes kasutavad oma tehinguteks ilma loata teiste krediitkaartide koodi.
Visa on koos Mastercardiga leidnud probleemile lahenduse SET-maksesüsteemiga, mida Luottokunta on Soomes katsetanud 1996. aastast. Nüüd plaanitakse sellega ka rahvusvahelisele turule minna.
Programmi usaldusväärsus on tagatud sellega, et see identifitseerib nii kaardiomaniku kui müüja, nii et tehingu osapooled teavad, kellega neil tegemist on.
Autor: ÄP