Kindlustusfond teeb panuse ühele kaardile

19. aprilli Äripäevas on artikkel liikluskindlustuse fondi kavatsusest ehitada Koplisse hotell. Selleks tahetakse kulutada veel 20 miljonit liikluskindlustuse fondi omavahenditest (on kulutatud juba 5 miljonit hotell Briisi hoone ostuks) ja võtta umbes 40 miljonit krooni laenu.

Liikluskindlustuse fond on edasikindlustuspool (vist) Eesti liikluskindlustusega tegelevatele ettevõtetele. Seega peab see fond peab olema erakordselt konservatiivne.

Fondi eelmise aasta preemiate maht oli 14,4 miljonit krooni ja hüvitisi maksti 10,1 miljonit. Seega fond riskib orienteeruvalt oma 15 aasta tuludega. Lisanduvad laenuintresside kulud. Siit nähtub, et tegemist on ülisuure riskiga. Nii suuri riske ei võtnud isegi Eesti Maapank, Nordika Kindlustus, EVEA Pank jmt.

Kindlustusseltside varade paigutamine peab olema konservatiivsem pankade varade paigutamisest. Edasikindluspoole varade paigutamine peab olema veel konservatiivsem. Siin on tegu väga pikaajaliselt kõigi vahendite paigutamisega ühele kaardile.

Äripäeva artiklis käsitleti projekti kui mittetulusat. Projekti puhul on märksa olulisem riski aspekt. Varade eest vastutajad võtavad nende kätte usaldatud mingit avalikku funktsiooni täitva varaga ette üliriskantseid projekte.

Juba sellise projekti arutamine fondi juhtide poolt eeldab nende viivitamatut ametist vabastamist. Eesti riiklike, kohalike ja avalik-õiguslike struktuuride juhid hiilgavad kuritegeliku riskivalmidusega. Kuigi paljud Eesti struktuurid pole senini suutnud toibuda suurte ja ülisuurte riskide võtmisest, ei hooli rahaga manipuleerivad ametnikud hiljutisest õppetunnist.

Idee ehitada 60miljoniline hotell Kopli tööstuspiirkonda on rumal ja ilmselgelt ebarentaabel. Hotelli puhul on asupaik veel olulisem kui elamul. Maleva 1 ehitati elitaarne majakarp, mis jäi viimistlemata, sest keegi ei soovinud osta kehvas kohas (asotsiaalide naabruses) asuvat vara. Pankrotivarana ringles maja edasi ja tagasi, lõpuks jõudis kaitsejõudude ohvitseride kätte.