Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järgmine aasta toob töötajale palgatõusu
Iga majandusüksus, värkstoast riigini, töötab kindla raamistiku, tulude ja kulude eelarve järgi. Üks suuremaid kuluartikleid on selles töötajate palk.
Eraettevõtete selle aasta palgakulud on paigas -- seetõttu suurt palgatõusu oodata pole --, kuid järgmise aasta kulueelarves tuleb arvestada juba märgatava tõusuga.
Otsa tegid lahti riigiteenistujad, nähes ette keskmise palga 20protsendilise tõusu ja käies niiviisi umbes aasta eraettevõtlusest ees. Kahtlemata on õpetajate, politsei jt vajalike ametite palgatõus õigustatud, ent ikkagi julge samm, eriti kui arvestada, millal see sai tehtud -- eelmise aasta aeglustuva majanduskasvu tingimustes.
Selle aasta perspektiivid on taas paremad. Eestile prognoositakse välisinvesteeringute jätkumist ja kasvu kuni kümne miljardi kroonini. See raha loob vaieldamatult juurde uusi töökohti. Kui firmad lähevad uute ja jõukamate omanike kätte, algab neis uuesti tootmistegevus, töötajad pöörduvad sundpuhkuselt ja osaliselt tööajalt täistööle tagasi. Ainuüksi see võib turgutada meie aastakese paigal tammunud keskmist palka.
Kui prognoosida selle aasta majanduskasvuks realistlikud 4 protsenti, siis koos inflatsiooniga kannatavad palgakulud välja keskeltläbi 10protsendilise nominaaltõusu. Makromajanduse klassika järgi peab tööviljakuse kasv edestama palga kasvu. Seega peab töötaja leppima, et ettevõtja ei tõsta kõigi töötajate palku otsekohe, vaid eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorra tõttu tööjõuturul. Aga just seda vahekorda võib jätkuv majanduskasv töötajate kasuks nihutada.
Majanduskasvust tingitud palgatõusu võivad edasi lükata muudki asjaolud. Suured välisinvesteeringud pangandusse ei ole tõstnud pangateenistujate palka, põhjuseks kaadri üleküllus, läänest üle võetud palgasüsteemid on aidanud kulusid kokku hoida. Lai tagala on ehituses, põllumajanduses, toiduainetööstuses, kuhu on tööjõudu suhteliselt kerge leida. Tööpuuduse praegune tase hoiab ka üldist palgataset tagasi, ehkki spetsialistidest on pea alati puudus.
Töötajail pole põhjust palgatõusu nõuda ka inflatsioonile viidates, kuna viimane on praegu madal. Ametiühinguliikumine on veel nõrk ja miinimumpalga tõusu pole lähiajal ette näha.
Ettevõtjale on tähtis kasum. See ei lähe töötajate vahel jagamisele. Kui aga ettevõtja tahab ka tulevikus kasumit teenida, peab ta olema valmis konkurentsi tihenemiseks tööjõu värbamisel.