Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimeses kvartalis vähe positiivseid üllatusi
Hinnates möödunud nädalal statistikaameti avaldatud selle aasta esimest kvartalit iseloomustavaid majandusnäitajaid, arvab Äripäev, et esimeses kvartalis oli Eestis majanduslangus.
Head märgid majanduse arengu seisukohast olid jaekaubanduse käibe 6 protsendi ja keskmise palga 11 protsendi suurune kasv võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga.
Kaupmehed ise jaekaubanduse elavnemise väitega ei nõustunud ja arvasid, et selle taga on varimajanduse osa vähenemine. Samamoodi põhjendatakse esimeses kvartalis toimunud keskmise palga tõusu, sest uuest aastast muutunud sotsiaalmaksu arvestamise kord kahandas töövõtjate huvi saada ümbrikupalka.
Ettevõtluse elavnemise poolt räägib laenuintresside kiire langus ja välisinvesteeringute suur maht. Nii eelmisel kui ka sellel aastal on ridamisi tulnud uudiseid mõne kohaliku ettevõtte äraostmisest või uue tootmise käivitamisest. Iga sellise uudise taga on hulk raha, mis paigutatakse Eesti majandusse.
Intressitasemete langusega koos ei ole aga toimunud järsku laenukäibe kasvu, mis tähendab, et pangad on laene väljastades endiselt väga konservatiivsed ja laenusaamine ei ole nii lihtne kui paar aastat tagasi. See pärsib eeskätt kohalikul kapitalil tegutsevate väikeste ja keskmiste ettevõtete arengut.
Laenuraha vähesus on üks põhjus, miks võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga kukkus ehitusturu maht viiendiku võrra. Ehitusturu edasise arengu suhtes on aga toimetus optimistlikult meelestatud. Olulist lööki ei tohiks anda ka negatiivne lisaeelarve, mis vähendab ehitusturu mahtu umbes 3,5 protsenti ehk 400--500 miljonit krooni.
Esimese kvartali statistilistest numbritest räägib majanduskasvu vastu tööstustoodangu müügi ja ekspordihinnaindeksi langus. Eesti toodete hind kukkus välisturgudel kokku kolm protsenti, mis on märk tihenevast konkurentsist, aga ka sellest, et meie eksportööridel on üha raskem oma kaubast lahti saada.
Tööstustoodangu müük vähenes esimesel neljal kuul möödunud aasta sama ajaga võrreldes kümme protsenti. Langus on iga kuu küll pidurdunud, aga majanduskasvuks on sellest vähe abi.
Kõiki neid arenguid kokku võttes arvamegi, et esimeses kvartalis majandus ei kasvanud. Samas viitavad mitmed indikaatorid sellele, et teises kvartalis on pilt juba ilusam ja Äripäeva poolt aprilli lõpus prognoositud nelja protsendi suurune majanduskasv on saavutatav.