Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksutulud vähenevad
Maksukoormus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes langeb 0,2 protsendi võrra. Samas suureneb maksukoormus üksikisiku tulumaksu ja aktsiiside osas. Kohalikud maksud ja maamaks jäävad suhtes SKPsse samaks.
Sisemajanduse koguprodukt ulatub 2000. aastal ennustuse järgi 86,9 miljardi kroonini ehk kasvab 10,9 protsendi võrra. Eelarve nominaalne kasv on minimaalne, kuni 2 protsenti.
Valitsussektori maksutulud kasvavad prognoosi kohaselt 31,49 miljardile kroonile ehk 10,1 protsenti.
Rahandusministeeriumi makromajanduse analüüsi ja prognoosi osakonna juhataja Mai Talviku sõnul lähtub see ennustus praegustest seadustest. Valitsusel on tema sõnul põhimõtteliselt aega vaid paar nädalat otsustada, millised maksuseadused heaks kiita ning edasi riigikogusse saata, sest maksuseadused hakkavad mõjutama järgmise aasta tulusid.
Kui ettevõtte tulumaks järgmisest aastast kaob, tehakse tuluprognoos ümber. Eelarve tulud vähenevad siis umbes 1,4 miljardit krooni, jätkas Talvik.
«Käibe ja töötasu võimalik suurenemine võib juba esimesel aastal eelarvesse tagasi tuua hinnanguliselt kuni 200 miljonit krooni,» lausus ta.
Aktsiiside laekumine, mis tänavu on olnud üsna kehv, suureneb prognooside järgi järgmisel aastal 17 protsenti ehk 4,04 miljardi kroonini.
Mai Talviku sõnul pareneb aktsiiside laekumine tänu siseriikliku kontrolli ja maksurevisjonide tõhustamisele.
Peale selle on valitsusel kavas tõsta juulis tubakaaktsiisi ja detsembris kütuseaktsiisi.
Tolliameti peadirektor Rein Talviku sõnul tähendab siseriiklik kontroll pigem raamatupidamise kontrolli.
«Mitte kusagil maailmas ei ole kaubadeklaratsioon selle tõestuseks, kas maksud on makstud ja kas käive on toimunud,» rääkis Talvik. «Selleks on raamatupidamine ja vastavate lepingute olemasolu.»
Tolliamet saab aktsiisilaekumise tõusule kaasa aidata alkoholiaktsiisi puhul maksuladude kasutusele võtmisega järgmisest aastast.
Kütuseaktsiisi laekumise parandamiseks tuleks Talviku sõnul seaduse mõju laiendada, nimetades seadus näiteks naftasaaduste aktsiisiseaduseks. Seadus võtaks enda alla ka need imporditud lähtekomponendid, mida segatakse Eestis.
«Need ei ole praegu maksustatud aktsiisiga, ei nõua maaletoomisel litsentsi, ei kuulu erimärgistamisele,» selgitas Talvik. «Siit on legaalne tee maksupettusele.»
Tubakatoodete puhul on Talviku sõnul probleem, et Venemaa tubakas tuleb Eestisse reisirongides, peidetuna tühjade kupeede lakke jne. Rong seisab piiril nii lühikest aega, et ei jõua kontrollida, lisas Talvik.
Teiselt poolt viiakse Eestist salakaubana kvaliteetsigarette Rootsi, need on kõik Eesti maksumärkidega, lausus tolliameti juht.