Korteriühistu otsuseid on kahte liiki

Korteriühistus esineb kaht liiki otsuseid: üldkoosoleku otsused ja juhatuse otsused. Märtsi lõpus jõustusid viimased korteriühistuseaduse muudatused, mis muu hulgas täiendasid ja täpsustasid § 13.

Seadus ei nõua üldkoosoleku otsuste ega juhatuse otsuste puhul, et need oleksid kirjalikud, kuid meie firma kümne aasta pikkune kogemus näitab, et praktikas osutub kirjalik vorm möödapääsmatuks. Eelkõige on kirjalik vorm vajalik otsuste teatavakstegemise, kohtuliku vaidlustamise jmt juhtudel.

Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise kord peab olema sätestatud ühistu põhikirjas.

Ühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu ei sätesta seda põhikirjas teisiti (korteriühistuseaduse § 11 lg 1).

Korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul ei ole ühistu liikmete üldkoosolekul rohkem kui pooli häältest, sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust. Ka selle võib põhikirjas teisiti sätestada (§ 11 lg 2).

Üldkoosoleku otsus jõustub kas otsuse vastuvõtmisel või mõnel muul ajamomendil, mille on kindlaks määranud üldkoosolek.

Juhatuse otsuste vastuvõtmisel tuleb järgida mittetulundusühingute seaduse § 29 sätestatud korda. Juhatuse otsus jõustub 10. päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile ühistu liikmetele. Kuidas otsused teatavaks tehakse, see tuleb määrata ühistu põhikirjas.

Üldkoosoleku ja juhatuse otsused on kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. Kui ühistu liige aga leiab, et üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik, on tal õigus selle tühistamiseks pöörduda kohtu poole. See õigus kehtib kolme kuu jooksul alates päevast, kui saadi teada üldkoosoleku otsusest (§ 13 lg 3).

Kohtus saab vaidlustada ka juhatuse otsuse, kuid siis tuleb kohtusse pöördumisel järgida mittetulundusühingute seaduse § 24 sätteid. Kohtusse tuleb pöörduda avaldusega tunnistada kehtetuks otsus, mis on vastuolus seadusega või ühistu põhikirjaga. Aega on selleks samuti kolm kuud, kuid arvates päevast, mil juhatuse otsus võeti vastu.

Autor: Aili Truuväli