Opositsioon esitas katteta ettepanekuid

Maarahva Erakonna fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Jaanus Männik ütles, et parandustes püüti mitte kärpida regionaal- ja põllumajandustoetusi, vaid eelkõige riiklikke investeeringuid. Maale suunatud toetustest puuduvad aga 280 mln kroonil katteallikad.

«Loodetavasti aitab koalitsioon sinna katet leida, kuna valitsuskulude suurema kärpimisega ei taha nad nõustuda,» ütles Männik.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi nentis, et sellistel parandusettepanekutel pole erilist väärtust. «Need ettepanekud on tehtud arvestusega, et me lükkame need tagasi,» lausus Ligi.

Täna hommikul jätkub riigikogus negatiivse lisaeelarve parandusettepanekute läbihääletamine, mis opositsiooni vastuseisu tõttu on veninud mitmepäevaseks.

Eelmisel nädalal jõudis riigikogu opositsiooni pideva vaheaegade võtmise tõttu 15 tunni jooksul läbi hääletada vaid 59 parandusettepanekut 559st.

Hommikul enne istungit jätkavad opositsioon ja koalitsioon eile alanud läbirääkimisi eelarveküsimustes kompromissi leidmiseks.

«Venitamistaktika on tagajärg, mitte põhjus,» väitis Männik. «Kui koalitsioon meile järgi ei anna, kavandame uusi samme.»

Ligi sõnul ei näe ta erilisi võimalusi miljardi krooniga riigieelarvet kärpivasse lisaeelarvesse oluliste muudatuste tegemiseks. «Opositsioon on terve lisaeelarve menetlemise aja esitanud sihilikult rumalaid küsimusi, kuid mingit iva pole sealt koorunud,» nentis Ligi. «Me ei saa sammugi sellest miljardist taganeda.»

Ligi lisas, et kui opositsioon jätkab vaheaegade võtmist, katkestab valitsusliit lisaeelarve menetlemise ja muudab kiiresti riigikogu kodukorra seadust nii, et eelarve menetlemine seotakse valitsuse usaldamisega.

Eelmisel neljapäeval esitas opositsioon valitsusliidule lahenduste leidmiseks alternatiivse lisaeelarve, mis kärpis riigieelarvet 700 mln krooni, kuid koalitsioon nimetas seda utoopiliseks. Opositsiooni esitatud eelarveprojekti kohaselt laekus kavandatust rohkem mitmeid makse, mida praegu laekub plaanitust tunduvalt vähem.

Rahanduskomisjon arutas eile ka osa riigikogu liikmete pakutud võimalust suunata riigieelarvesse osa Eesti Panga üle 500 miljoni kroonisest kasumist. «Ei saa pidada surmapatuks, kui keskpank annaks riigieelarvesse 30--50 miljonit kroonigi,» ütles Männik. «Mullu tavapärasest suurema summa eraldamine ei vabasta neid edaspidiseks kohustustest maksumaksja ees.»

Tavaliselt eraldab Eesti Pank oma kasumist riigieelarvesse 30 miljonit krooni. Mullu lisas keskpank sellele summale veel 60 miljonit Maapanga hoiustajatele hüvituste välja maksmiseks. «See oli eriolukord ja pealegi veidi ka keskpanga probleem,» väitis Männik. Eesti Panga kasumi kasutamisele viitas eile ajakirjanduses ka siseminister Jüri Mõis.

Ligi hinnangul võiks Mõis unustada oma isiklikud probleemid pangandusega seoses ja vaadata asja riiklikest huvidest lähtuvalt. «Eesti Pangaga on juba eelmisel valitsusel sõlmitud kokkulepe, et Maapanga hoiustajate toetamiseks eraldatakse suurem summa ja tänavu sealt raha riigieelarvesse ei tule,» selgitas Ligi.

Hetkel kuum