Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siim Kallas astub riigikohtu ette
Riigikohtu loakogu valmistab materjalid ette ning edastab kriminaalkolleegiumile, kes määrab kohtuistungi aja, kinnitas riigikohtu loakogu esindaja.
Prokurör ei nõustunud Reformierakonna esimehest rahandusministri ja endise Eesti Panga presidendi Siim Kallase õigeksmõistmisega esimese ja teise astme kohtus ning esitas 20. mail riigikohtule sellekohase protesti.
Protest käsitleb samu probleeme nagu aprillis ringkonnakohus, on riigiprokuratuuri prokurör Jaan Naaber varem öelnud. Vahe on ainult selles, et kui ringkonnakohus oleks võinud Kallase ja tema kaaskohtualuse süüdi mõista, siis riigikohus saab kriminaalasja saata uuesti Tallinna linnakohtusse.
Naaber leiab, et Kallase ja Eesti Panga juristi Urmas Kaju tegevuses kümne miljoni dollari tehingus on kuriteo koosseis olemas.
Tallinna linnakohus mõistis ametiseisundi kuritarvitamises süüdistatud Kallase ja Eesti Panga juristi Urmas Kaju märtsis õigeks kõigis süüdistuspunktides. Ringkonnakohus jättis otsuse 13. aprillil muutmata ning avaldas motiveeritud otsuse 20. aprillil.
Kohtud mõistsid Kallase ja Kaju õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Ei leidnud tõendust, et 1993. aasta sügisel aset leidnud kümne miljoni dollari tehingu taga oli Eesti Pank.
Prokurör väljendas aprillis ringkonnakohtus seisukohta, et Kallas ja Kaju olid miljonitehingu Eesti Panga poolsed teostajad ning raha otseselt ?veitsi partneritele kandnud Põhja-Eesti Pangal (PEPil) oli vaid agendi roll.
Prokurör nõudis Kallasele aastast vanglakaristust kaheaastase katseajaga, Kajule aga ühe aasta ja kuue kuu pikkust vanglakaristust kaheaastase katseajaga. Nii Kajult kui Kallaselt tahtis prokurör kohtu abil välja mõista ka tehinguga tekitatud kahju 107 219 200 krooni.
Märtsis suutis Tallinna linnakohus tõendada, et kümne miljoni dollari tehingu faktiline teostaja oli PEP ning Eesti Pangal oli õigus PEPile selleks laenu anda.
1993. aasta sügisel osales Põhja-Eesti Pank (PEP) Eesti Panga soovitusel investeerimisprogrammis, kandes Eesti Pangast selleks otstarbeks laenatud 10 miljonit dollarit ?veitsi kütusefirmale Paradiso SAL. Raha ei laekunud kokkulepitud aja jooksul PEPi tagasi ning on seni kadunud.
Kallas ja Kaju eitavad oma süüd.
Autor: BNS