Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalevi omanik hädas paari miljoni tasumisega
Kalevi erastamiseks ASi Epeks ja Talivest poolt loodud valdusfirma K-Haldus põhjendas raha tasumise tähtaja edasilükkamise vajadust toiduainetööstustele majanduslangusest tekkinud raskustega. Kalevi erastamishinna tasumise õige tähtaeg oli eelmise aasta oktoobris.
ASi Talinvest nõukogu esimees Jaak Roosipuu ütles, et erastamismaksetest on maksta paar miljonit krooni. «Esitasime taotluse tähtaega pikendada, kuid ma pole praegu mõelnud, mis edasi teha,» ütles Roosipuu.
«Maksetega viivitamise põhjus pole ainult Kalevi kehvades tulemustes, vaid majanduslanguses üldiselt,» ütles ASi Kalev nõukogu esimees Ants Laos. «Praegu pole kellelgi raha, ka omanike teistest ettevõtetest pole midagi võtta.»
Erastamisagentuur keeldus taotlust rahuldamast, kuna ei pidanud ettevõtte omanike antud garantiisid piisavaks.
«Lükkasime Kalevi küsimuse arutamise edasi, kuna nõukogu polnud kindel garantiide olemasolus, et erastamiskohustused täidetakse,» ütles majandusminister Mihkel Pärnoja. Kui K-Haldus esitab paremad garantiid, siis arutab erastamisagentuuri nõukogu Kalevi küsimust uuesti augustis.
55% Kalevi aktsiatest erastati 1995. a 56 mln krooni eest, millest poole tasus Talinvest EVPdes. Erastamisega võttis Talinvest üle Kalevi 16,4 mln kroonise võla ja kohustus ettevõttesse 3 aasta jooksul investeerima 55 mln krooni.
Kui ettevõtte erastajad ei maksa erastamisagentuurile erastamismakseid tähtaegselt, rakendub viivis 0,1% kogusummast päevas.
ASi Epeks juhatuse esimees Toomas Kõuhkna keeldus eile kommentaaridest, väites, et tal pole aega ega tahtmist rääkida. «Olen vaid üks Kalevi väikeaktsionär,» ütles Kõuhkna tagasihoidlikult. Toomas Kõuhkna on üks Epeksi suuromanikest, kellele omakorda kuulub kolmandik Kalevi aktsiatest.
Kalevi eelmise aasta konsolideeritud kahjum oli 73,4 miljonit krooni, millest suurema osa andsid Moskva Bogatõri tehase firmaväärtuse mahakandmine, Ukraina ja Venemaa raha devalveerimisest saadud kahjum ning Venemaale kinnijäänud raha.
Kalevi konsolideeritud käive langes eelmisel aastal 1997. aastaga võrreldes 15,7 miljoni krooni võrra ja oli 420,5 miljonit krooni.
Eelmise aasta alguses oli eksport Venemaale võrreldav 1997. aasta algusega, kuid teisel poolaastal müüs Kalev Venemaale vaid viiendiku samast kogusest, mis müüdi 1997. aasta teisel poolaastal.
Praegu ei ekspordi Kalev Venemaale midagi, varustab ainult toorainega oma Moskva ja Kaliningradi tehaseid. Ukrainasse, Lätti ja Leetu ekspordib Kalev toodangut regulaarselt. Kalev kaalub Moskva ja Kaliningradi tütarettevõtetest loobumist, kuna need on liiga väikesed ja nõuavad palju täiendavaid juhtimisressursse.