Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Määrab kogemus
Viimastel aastatel on muutunud juhtide leidmiseks korraldatud avalikel konkurssidel edu saavutamise kriteeriumid. 1994. ja 1995. aastani võis valituks osutuda ka eelneva juhikogemuseta inimene, kellel olid vaid head juhieeldused.
Nüüd on edu saatnud peamiselt neid juhikandidaate, kellel peale hariduse ja harituse on samasuguse või analoogse valdkonna ettevõtte eduka juhina töötamise kogemus.
Täiesti «valge lehena» juhi ametikoha konkurssidel edu saavutada on suhteliselt vähetõenäoline. Ka juhiks saada on võimalik järk-järgult, tehes karjääri vähem vastutusrikkamalt ametikohalt vastutusrikkamale ning saades tööd järjest suuremate ettevõtete juhina.
Väga spetsiifilise tegevusega ja suhteliselt väikese firma juhi valikul võib piisavaks osutuda erialane professionaalsus, valdkonna ja turu hea tundmine ning juhieeldused, senine töökogemus juhina määrava tähtsusega pole.
Nii juhi kui spetsialistina konkurssidel osalemisel on peale varasemate kogemuste, erialaste oskuste ja hariduse väga tähtsal kohal isikuomadused ja motivatsioon.
Inimene, kes osaleb konkursil, peaks selgelt teadma, milline on selle ametikoha roll tema karjääris, miks ja kui kauaks soovib ta end siduda antud firmaga.
Kuna majanduse areng on stabiliseerunud ja kasumid pigem vähenevad kui suurenevad, siis ei võta ettevõtete omanikud enam riski, et «võtame potentsiaalselt hea inimese, äkki veab».
Enne töölevõtmist uuritakse paljudes ettevõtetes intervjuude ja testidega välja ka uute töötajate isiksuseomadused, motivatsioon ja koostöösobivus kolleegidega.
Üks oluline tegur, millest uue inimese töölevõtul seni Eestis vähe on räägitud, on eetika (sh ärieetika). Üha rohkem pööratakse tähelepanu uue töötaja töölevõtmisel tema renomeele. Ärieetikas eksinud juhtidel on tõenäoliselt ka Eestis peatselt järjest raskem tööd leida.
Autor: Igor Päss