Lumani firmal on konkursil tugi

ASi Eesti Energia juhatus rikkus tänavu juunis kehtestatud tingimusi, lubades ettevõtte nõukogu liikme Toomas Lumani osalusega ehitusfirma Eesti Ehitus kõrgepingeliinide ehituskonkursi teise vooru.

Eesti Energia põhivõrgu ettevõtte direktori Madis Savisto allkirjastatud konkursi tingimused nõuavad osalejalt kolme analoogilise objekti ehitamise kogemust viimase viie aasta jooksul. Eesti Ehitus ja FKSM sellele nõudele ei vastanud, kuid mõlemad firmad pääsesid konkursi teise vooru kõrvuti tingimusekohaste Eesti Elektrivõrkude Ehituse ja Pohjolan Voima ning Fortum-IVO pakkumusega.

Madis Savisto väitis eile, et varem esitatud tingimustele mitte vastavate ettevõtete lubamine teise vooru oli õiguspärane, sest see vastab riigihangete seadusele. Tema sõnul tõestasid kõik konkursi teise vooru lubatud ettevõtted, et nad suudavad kõrgepingeliini ehitada.

«Me ei muutnud konkursi tingimusi, vaid täpsustasime neid teise vooru pakkumuskutses,» selgitas Savisto. «Varasema ehituskogemuse tõestuseks peavad osalejad kontrolli võimaldamiseks esitama oma klientide andmed.»

Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive ütles, et juhatus tunnistas Eesti Ehituse võimeliseks Püssi kõrgepingeliini peatöövõtjana ehitama, sest ettevõte kaasab ehituskogemusega alltöövõtjaid.

Samas on üks Eesti Ehituse võimalikke alltöövõtjaid Venemaa elektriehitusettevõte Tehnopromeksport, kes omandas halva kuulsuse mullu Islandi rahvusliku energiakompanii Landsvirkjun tellimust täites puhkenud skandaali tõttu.

Forsten Helmarsson Landsvirkjunist ütles eile, et Venemaa firma juhtimisalane oskamatus põhjustas rahvusvahelisse ajakirjandusse jõudnud konflikti Islandi maksuameti ja ametiühingutega, kes protestisid ettevõtte kaadri- ja palgapoliitika vastu.

Eesti Ehituse peadirektor Egon Mats kinnitas, et on Islandil juhtunust kuulnud, kuid peab Tehnopromeksporti korrektseks partneriks.

Konkursitingimuste käigu pealt muutmine endale meeldivate ettevõtete soosimiseks kahjustab Eesti Energia mainet, teatas Fortum-IVO arendusdirektor Andres Taukar. «Eesti Energia juhatus andis tulevastel konkurssidel osalejatele märgi, et Eestis on kõik võimalik,» lausus ta.

«Kõrgepingeliini puhul on tegemist nii keerulise ehitusega, et esialgne varasema kogemuse nõue polnud niisama välja mõeldud,» väitis Taukar.

Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuhi Raivo Teemetsa sõnul pole kogemusnõudele mittevastavate ettevõtete lubamine varem välja kuulutatud tingimuste vastaselt konkursi teise vooru korrektne. «Ainult sellised haid nagu Eesti Energia saavad selliseid käike teha,» ütles Teemets.

Eesti Ehituse nõukogu esimeest Toomas Lumani eile õhtul kätte saada ei õnnestunud.