• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gaasi kallinemist pole oodata

    «Meil on Gazpromiga pikaajaline tarnete kokkulepe gaasi mahtude peale, gaasi hind vaadatakse igal aastal läbirääkimiste käigus üle,» ütles Zagrebailov.
    Tema sõnul pole Gazprom seni kunagi teinud ettepanekut Eestile müüdava gaasi hinda tõsta, viidates mingitele uutele oludele Venemaal.
    Zagrebailov selgitas, et võrreldes läände müüdavate gaasikogustega on tarnemaht Eestisse väga väike ning Gazpromil pole vaja ilmtingimata siinsel turul hinda tõsta, sest põhikasum tuleb mujalt.
    «Ma ei usu, et Venemaa valitsus võtaks vastu sellise otsuse, mis gaasi ekspordi täiesti kasutuks teeks, sest see on reha, mis lööb riiki ennast,» märkis ta.
    Zagrebailovi sõnul käivad Eesti Gaasil parajasti Gazpromiga läbirääkimised järgmise aasta gaasi hinna üle.
    «Gaasi puhul sõltub palju just masuudi hinna kujunemisest. Näiteks tänavu on gaasi hinda meie initsiatiivil juba paar korda langetatud, sest masuudi hind oli väga madal,» rääkis ta.
    «Praegu tuleb oma huvide eest võidelda eelkõige naftafirmadel. Vene turul on suur puudus bensiinist ja masuudist, gaasiga sellist probleemi ei ole,» lisas ta.
    Venemaa valitsus näeb järgmise aasta eelarveprojektis ette kehtestada maagaasile eksporditoll 3 eurot 1000 kuupmeetri kohta.
    Venemaa gaasifirmade hinnangul muudaks tolli kehtestamine gaasiekspordi ebarentaabliks. Ka nõrk siseturg ei suudaks ettevõtetele kasumit tagada ning kokkuvõttes jääb riik ilma suurtest tuludest.
    Venemaa üritas kehtestada gaasi eksporditolli ka selle aasta alguses, kuid sellest loobuti.
    Autor: BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Valitsus pani oma püsimise kaalule: lisaeelarve läheb usaldushääletusele
Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu kolmapäevasel istungil.
Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu kolmapäevasel istungil.
Kinnisvaraekspert põgenike üüritoetusest: idee on hea, aga kortereid pole ju
Riik otsustas laiendada üürilepingu toetuste meedet ja pani kohalikud omavalitsused maksma üürileandjatele toetust, et motiveerida neid Ukraina sõjapõgenikke majutama. 1Partner kinnisvarabüroo juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul pole see idee iseeneset paha, kuid põgenike majutamise probleemi see siiski ei lahenda – turul lihtsalt pole piisavalt palju üürikortereid.
Riik otsustas laiendada üürilepingu toetuste meedet ja pani kohalikud omavalitsused maksma üürileandjatele toetust, et motiveerida neid Ukraina sõjapõgenikke majutama. 1Partner kinnisvarabüroo juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul pole see idee iseeneset paha, kuid põgenike majutamise probleemi see siiski ei lahenda – turul lihtsalt pole piisavalt palju üürikortereid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.