Vee abonenttasu ca 25 krooni

Vee abonenttasu sisseseadmist nõuab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis ütleb, et vee hind tuleb tarbijaile ette teatada kolm kuud enne selle muutmist. ASi Tallinna Vesi ökonoomikadirektor Urmo Raiend ütles eile, et seaduse kohaselt oleks abonenttasu pidanud kehtestama koos vee hinna alandamisega. Vee hind, mille linnavalitsus kehtestas alates 1. oktoobrist on seadusega vastuolus, kuna linnavolikogu pole kinnitanud vee hinna kujundamise korda, väitis Raiend.

Raiendi sõnul võiks abonenttasu suurus vee kantmeetri hinna alandamist arvestades olla umbes 25 krooni kuus ühe korteri peale. «Tänaste numbrite juures oleks see niimoodi,» lausus ta. «Samas võib ka abonenttasu olla suurem ja tarbimise hind väiksem, see on lihtsalt skaalal mängimine.»

«Seadust järgides oli tariifide allatoomine poolik lahendus, kus tehti ära ainult üks liigutus,» sõnas Raiend. «Nüüd on vaja teine liigutus veel teha ja kompenseeriv osa juurde panna.»

Abonenttasu kehtestamiseks peab linnavolikogu kõigepealt vastu võtma vee hinna reguleerimise korra, mille järel esitab vee-ettevõte linnavalitsusele omapoolsed arvutused. «Abonenttasu suuruse kinnitab linnavalitsus, ettevõte saab teha ainult ettepanekuid,» märkis Raiend.

Vee hinna reguleerimise korra eelnõu pidi linnavolikogu hakkama eile arutama, kuid koalitsiooni ettepanekul võeti see istungi päevakorrast maha. Volikogu rahandusnõunik Heido Vitsur ütles, et eelnõu tagasikutsumise põhjuseks oli punkt, mis nägi ette ühtset vee abonenttasu määra eluruumi kohta.

Abonenttasu ei ole nagu telefoni abonentmaks, pigem nagu elektri võimsustasu, seletas Vitsur. «Seega tuleb ka tasu klassid kindlaks määrata,» kinnitas ta.

Vitsur tõi näiteks, et erinev koormus on majal, kus on kolm vannituba ja bassein ning puumajal, kus on üks kraanikauss koridoris. Praegune eelnõu oleks tähendanud suurte tarbijate koormuse ümberjaotamist vett minimaalselt tarbivatele klientidele, rääkis Vitsur.

Vitsuri sõnul ei tohiks abonenttasu kehtestamisel vee hind tarbijate jaoks tõusta. Abonenttasu kehtestamine ei tohi olla üldise tariifi tõstmine ja tarbijate klassid tuleb niimoodi kindlaks määrata, et klientidele väga suuri muudatusi ei tuleks, väitis ta.

Samas kannatavad abonenttasu kehtestamist need tarbijad, kes veetmõõtja abil on vee kulutamist optimeerinud ja kelle igakuine veetarbimine ei ületa 10 m³. Nende jaoks tähendab madalamast vee hinnast võidetud kaks krooni kuupmeetri kohta abonenttasu kehtima hakkamise järel tegelikult viis krooni suuremat veearvet.

Heido Vitsur ütles, et seda, kui suure osa vee hinnast moodustab abonenttasu ja kui palju katab tarbimine, pole veel paika pandud. «Minu subjektiivse arvamuse kohaselt võiks abonentasu moodustada vee hinnast umbes 20--25 protsenti « sõnas ta.

Millal parandatud eelnõu uuesti volikogu ette jõuab, ei osanud Vitsur öelda. Kui klientide kohta on olemas korralik andmepank, on klasside kindlaksmääramine nädala töö, leidis ta.

Tallinnas opositsioonis olevad poliitikud on praegust vee hinna alandamist nimetanud populistlikuks ja on avaldanud arvamust, et pärast kohalikke valimisi tõuseb vee hind tagasi endisele tasemele. Vee hinna alandmise otsust on teravas toonis kritiserinud ka ASi Tallinna Vesi 320 miljoni krooniga krediteerinud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. Ettevõtte enda hinnagul võib firma oktoobrist kehtima hakkavate hindade juures jääda tuleval aastal kuni 40 mln krooni suurusesse kahjumisse.

Autor: Henrik Ilves