Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Offshore'i esindajale vastutus tegevuse eest
Uues tulumaksuseaduses on juba sees sätted, mis käsitlevad osa raha kinnipidamist offshore-firmade ülekannetelt ja offshore'i omaniku vastutuse suurendamist. Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul töötatakse koos rahandusministeeriumiga ka sellise võimaluse kallal, et offshore'i volitatud esindajale panna teatud vastutus firma tegevuse eest. «Eesmärk on muuta offshore'idega toimetamine keerulisemaks, kulukamaks ja aeganõudvamaks,» ütles Sõerd.
Maksuamet uurib praegu maksupettustes kahtlustatava konsultatsioonifirma Divec tegevust. Sõerd märkis, et selliseid pettusi peab olema võimalik takistada, kuigi kõike offshore-firmadega seonduvat on alati äärmiselt keeruline uurida. Firma tegelikke omanikke on praktiliselt võimatu kindlaks teha, kuna reeglina on neil esitajaaktsiad.
«Uuendamist vajaks kindlasti ka kriminaalmenetluse seadustik, sest praegu on pudelikaelaks selliste juhtumite juures just uurimine,» lausus Sõerd. «Ja kui veel maksuhaldurite ja politsei vahel puudub koostöö, pole uurimisel üldse mingit tulemust.»
Sõerd lisas, et asi pole ainult tulumaksuseaduses, vaid tihti on tegemist ametialase võltsimise ja paljude muude seaduste rikkumisega. «Karistada on maksupettuste eest saanud seni ju vaid külabensiinijaama kassiir või mõni Võrumaa metsamüüja,» nentis maksuameti peadirektor.
Diveci järel Eestis ühe suurema offshore'i müüja Suntiger Five International esindaja Enn Heinsoo pidas võimatuks offshore'induse lõplikku ärakeelamist. «Me oleme seadusetegijatest tavaliselt paar sammu eespool,» väitis ta, «koerad hauguvad, karavan läheb edasi.»
Heinsoo märkis, et firma tegemine ja firma edasine tegevus on kaks eri asja. «Ei saa ju süüdistada relvapoe müüjat mõrvale kaasa aitamises, kui ta on müünud mõrvarile relva,» lausus Heinsoo.
Heinsoo sõnul on tema firma Divecist mõnevõrra erinev ja põhjalikku raamatupidamist asutatud firmade kohta majanduspolitsei nende juurest ei leiaks. «Parimal juhul võib leida firma kontaktisiku nime, aga kui see on veel vannutatud advokaat, siis ei vii ka see kuhugi,» ütles Heinsoo.
Offshore-firmaga kokku puutunud peavad selle soetamist mõttekaks siis, kui oma Eesti firmale on tekkinud vähemalt ligi 200 000 krooni vabu vahendeid. Maksuvaba firma asutamislepingu, põhikirja ja mõne Jack Jonesi firma omanikuks saab Eestis umbes 2000 dollariga. Viimasel ajal ei soovita offshore'ide müüjad aga enam Eesti pangaarveid, sest kontroll olevat muutunud tõhusamaks.