Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksureform -- õnnestunud PR

    Eesti kavatsus kaotada ettevõtte tulumaks on huvipakkuv algatus. Neid riike, kes seda on proovinud, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Tavaliselt käituvad valitsused vastupidi -- üritavad leida võimalikult palju allikaid, kust ammutada riigi järjest kasvavate vajaduste katteks vahendeid. Pole ju maailmas ühtki riiki, kel poleks vaja rohkem raha, kui talle parasjagu laekub. Idee on tavatu, seepärast ka hinnangud vaimustusest täieliku eitamiseni.
    Kindlasti on tulumaksuvabastusel mingi majanduslik efekt Eestis tegutsevatele ettevõtetele -- jätab neile vabamad käed, rohkem raha ettevõtte arendamiseks. Kuivõrd see mõjutab välisinvestoreid Eestisse rohkem raha paigutama, mida Eesti ootab, on küsitav.
    Mis õieti investoreid huvitab, kas taasinvesteerida Eestis teenitud kasum Eestis või saada dividende? Kui ka dividendid oleksid maksust priid, ei tekiks mingit küsimust, Eesti pakuks selget eelist investoritele. Kuigi tõenäoliselt annab maksureform ka praegusel kujul Eestile eelise võrreldes Läti ja Leeduga, mistõttu on mõistetav nende riikide valuline reageering. Soomlaste ärevuse paneksin infopuuduse arvele. Paljudele jäigi esmapilgul kahe silma vahele seik, et dividendid maksustatakse. See nullib investorite eufooria.
    Tõsised investorid -- Nokia, Ericsson, ASG jt -- on juba siin, aga teistel põhjustel, nendeks on turg, madalad tootmiskulud ja üldine palgatase, küllalt kõrgelt haritud tööjõud. Need on tegurid, mida potentsiaalne investor eelkõige kaalub, kui otsib rahapaigutusvõimalusi.
    Idee majanduslikku mõju on raske objektiivselt hinnata ka seetõttu, et selle tehnilise teostuse üksikasju alles hakatakse tõsisemalt arutama. Praegu oleks Laari valitsus justkui teatanud: nüüd on õhk, mis meid ümbritseb, kõigile tasuta, aga selle osa õhu eest, mis tuleb läbi akna tuppa, peab endiselt maksma. Kuidas seda õhuhulka mõõta kavatsetakse ehk kuidas hakatakse dividende maksustama, ei tea ilmselt idee autoridki.
    Veel üks nüanss -- Eesti seaduste järgi peavad riigieelarve kulud ja tulud olema tasakaalus. Valitsus päris eelkäijalt hulga probleeme, neist keerulisim oli ülioptimistlike prognooside järgi koostatud eelarve. Küsitav, kas valitsus suudab tuleva aasta kulutusi veel pea samavõrra tänavusega kokku tõmmata. Kui see õnnestubki, võib arvata, et mõni riiklik programm sellega kannatab.
    Idee majanduslikust väärtusest hinnatavam on selle poliitiline tähendus. Valitsuse ees tuleb müts maha võtta, sest ta näitab täpselt, kus ta seisab. See on mõningane kergendus, eriti pärast 1994. aastale järgnenud segaseid aastaid.
    Laari esimese valitsuse aastad olid otsustava tähtsusega Eestis -- suundumine turumajandusele. Praegu on näha taas enam-vähem selget suundumist. Arvan, et lähiaastail viib see lõpuks poliitilise süsteemi selginemiseni -- tekib selgem jaotumine vasak- ja parempoolseteks ning amorfne grupp, mis on seotud isikutega, kes nimetavad end kompetentseiks administraatoriteks, hakkab Eesti poliitilises elus mängima järjest väiksemat rolli. Valijaile muutub asi selgemaks ja valiku tegemine kergemaks -- otsustavad ideed, mitte isikud.
    Tulumaksuvabastus on osutunud õnnestunud reklaamiks -- Eestist räägitakse maailma majandusringkondades praegu palju. Berliini müüri langemisega alanud ajajärgul on moodne olla liberaalne. Sellega on Eesti kindlalt esireas. Ei usu, et Eestil tekiks probleeme ELiga, nagu väidavad idee vastased. Eesti diplomaadid on teinud ELile lähenemisel naabritest edukamalt tööd, Eestit paremini reklaaminud -- eeskätt majanduse avatusega.
    Arvan, et maksureformi suhtub EL küllalt neutraalselt. EL kardab vaid dumpingut, aga selle ja tulumaksuvabastuse vahele ei saa võrdusmärki panna. ELil oleks väga raske protesteerida tulumaksuvabastuse vastu, sest nad on ju lubanud ühe samasuguse erandi ja väga lähedal -- Iirimaal. Kui Iirimaa võib, miks siis ei tohiks seda teha Eesti?
    Autor: Bo Kragh
  • Hetkel kuum
Konsultant: inflatsioonilises keskkonnas on finantsanalüüs olulisem kui iial enne
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Tehnoloogiaaktsiad juhtisid Wall Streeti langusele
USA aktsiaturg lõpetas kolmapäeval madalamal, vähendades tänu tehnoloogiaaktsiatele enamiku eilse kauplemispäeva tugevast kasumist.
USA aktsiaturg lõpetas kolmapäeval madalamal, vähendades tänu tehnoloogiaaktsiatele enamiku eilse kauplemispäeva tugevast kasumist.
Reaalajas börsiinfo
Saaremaa looduskosmeetika tootjad võtavad järgmisena ette Vietnami
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Väikeettevõtjate parim sõber oli eelmisel aastal riigikontroll
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) volikogu valis tiitli ettevõtluse sõber 2022 vääriliseks riigikontrolli.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) volikogu valis tiitli ettevõtluse sõber 2022 vääriliseks riigikontrolli.

Olulisemad uudised

Rootsi peaminister: Türgi tragöödiat ei saa NATO liitumisega siduda
Tallinnas peaminister Kaja Kallasega kohtunud Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et Stockholmi jõuline toetus maavärinast räsitud Türgile pole kuidagi seotud NATOsse astumisega.
Tallinnas peaminister Kaja Kallasega kohtunud Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et Stockholmi jõuline toetus maavärinast räsitud Türgile pole kuidagi seotud NATOsse astumisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.