17 oktoober 1999

Millised muutused on toimunud teie toodangu ekspordis?

Klementi peab eksportima, sest tootmisvõimsus on nii suur, et Eesti turg jääb väikseks. Kõige suuremad muutused ekspordis on toimunud viimase aasta jooksul. Idasuunalist eksporti on pärsitud, üritatud riske vähendada ja vaadata rohkem lääne turu poole. Rootsi turuga oleme tegelenud juba kolm viimast aastat. Lääne turgudel ei ole aga loota hüppelist kasvu, Eesti ettevõtetel pole ressursse paigutada raha reklaami ja marketingi. Klementis moodustab omatoodang ligi 60%, sellest umbes pool läheb ekspordiks. Omatoodangu ekspordimaht kasvas jõudsalt 1998. aastani, siis tuli tagasilöök ja idasuunalist eksporti pidi reguleerima allhanke osatähtsuse kasvatamisega.

Harju Elektri käibest on ekspordil väga suur osa: ligi 50%. Aasta aastalt on käive kasvanud. Firma väliskaubandusbilanss on alati olnud positiivne.

Eesti on viimastel aastatel tegutsenud vabakaubanduslepingute ja Euroopa Liidu nõuete järgi ning olulisi muutusi pole toimunud, ainult toll on muutnud oma protseduure. Venemaa kriis pole Harju Elektrit mõjutanud, sest märkimisväärseid sidemeid idanaabriga pole. Eelkõige läheb Harju Elektri eksport Soome ja Rootsi. Viimasel ajal on lisandunud Läti, Baltimaad ongi tulevikuperspektiiv. Partnerite nõuded nii tarnetähtaegade kui kvaliteedi osas on nende aastatega kogu aeg karmistunud.

Hetkel kuum