Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tootja nõuab piima hinna tõusu
Eile Tartu Taluliidu saali kogunenud piimatootjate esindajad eelistasid koostööpartneritena näha seitset piimatöötlejat -- TÜ E-Piim, TÜ Jõhvi Piim, AS Lacto, AS Laeva Meierei, AS Rakvere Piim, Tallinna Piimatööstuse AS ja AS Võru Juust.
Jõgeva Tootjate Liidu esimehe Urmas Ingveri sõnul on ta suhelnud viie piimatööstusega, kes kõik olid põhimõtteliselt nõus maksma piimakilo eest 3,25 krooni tingimusel, et nad saavad praeguse piimakoguse kätte. Praegu on piima kokkuostuhind 2,30 kuni 2,50 krooni kilo eest.
Ka E-Piima peadirektor Jaanus Murakas lausus, et on põhimõtteliselt pakutud hinnaga nõus. Aasta keskmisena on see ehk veidi kõrge, aga tootjad peavadki kõrged nõudmised seadma, lisas ta.
Koosolek määratles, et koguseliselt on nad suutelised talvel varuma 700 tonni ja suvel 900 tonni piima päevas. Mainitud tööstuste tootmismahuks arvestavad piimatootjad kokku 950 tonni piima päevas.
«Otsime, kellele seda piimakogust müüa,» rääkis koosoleku juhataja Toomas Paur. «Tahame näha piimatööstuse käitumist meie pakutud baashinna peale.»
Tartu Talunike Liidu esimees Jaan Sõrra võrdles piimatootjate ettepanekut riigihankekonkursiga. «Pakume 3.25 ja vaatame, kes pakub üle.»
Vastvalitud läbirääkimiste komisjon ootab töötlejate ettepanekuid 5. novembrini.
Urmas Ingveri sõnul peaksid läbirääkimised algama väljavalitud seitsme piimatöötlejaga kohe, sest muidu jõuavad tööstused ühises piirhinnas kokku leppida.
Tartu piimatootjate esindaja Haimar Kallase sõnul on mitme piimatöötleja nädalatagune ülbus muutunud. «Helistavad ja paluvad, et tooge ikka piim neile,» rääkis Kallas.
Eilsel koosolekul osales üle paarikümne inimese. Rahulikus ja töises õhkkonnas kulgenud koosolekul pidi Toomas Paur siiski paaril korral naabriga vaidlema puhkenud mehi vaikusele manitsema, et kõneleja mõtted kõigile pärale jõuaksid.
Vaidlus piimaraha maksmise tähtaja üle lõppes tõdemusega, et piimatootja sooviks töötlejalt raha saada kaks korda kuus, järgmise kuu 1. ja 15. kuupäeval.
«Meie tänane seltskond ei saa konkreetse tootja eest lepingut sõlmida,» märkis Järvamaa piimatootjate esindaja Taso Veere. «Küll aga peaksid igas lepingus olema fikseeritud tähtaeg ja sanktsioonid selle ületamise eest.»
Eesti Ühistegelise Liidu juhatuse liige, ekspõllumajandusminister Jaan Leetsar joonistas kohalviibinutele välja Eesti kujutise ning märkis sellele suuremad piimatööstused.
Seejärel viis Leetsar jutu Inglismaale, kus piimaliit alustas piimaveoautode muretsemisest. «See andis piimatootjatel võimaluse piimaring ümber mängida ning madalamat hinda pakkuv töötleja pankrotti viia,» seletas Leetsar ning osutas Põlvale. «Inglismaa piimaliit ostis pankrotipesast vara ning asus ise piima töötlema.»
Toomas Paur tõdes, et Eesti piimatootjatel on huvi omandada piimatööstus, kui mõni neist müüki läheb. Põlva piimatootjate esindaja Sulev Peets toonitas, et piimatööstuse võimalikuks ostmiseks ei kasutata riigieelarves ette nähtud lehmatoetuste raha.