Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti audit ja rahvusvaheline hea tava
25.10 ÄPs ilmus Ago Vilu artikkel «Eesti raamatupidamise aruannete esitlus ei vasta rahvusvahelisele heale tavale». Kas üks keskmine Eesti audit viiakse läbi vastavalt IFACi standarditele ja rahvusvaheliselt tunnustatud heale auditeerimistavale? Ei.
Tavakodanikul on raske aru saada, kuidas mitmed äriühingud on makseraskustesse sattunud vahetult pärast nende majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruande kinnitamist, samas on audiitorite järeldusotsused olnud märkusteta. Rahvusvahelised spetsialistid on tuvastanud, et mõni äriühing Eestis järgib head raamatupidamistava valikuliselt majandustulemuste ilustamiseks.
Audiitorid tegutsevad üksikute eeskirjade alusel (koostati 1994. a). See seab raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kahtluse alla.
Audiitorid ei tunne rahvusvahelisi aruandluse ja auditeerimise platvorme. Ilmeb, et ei teata seda, et International Accounting Standards Committee (IASC) on põhikirja kohaselt poliitiline platvorm, et iga IASC standard on poliitiline kompromiss, et IASC ei kehti arenenud riikides, et seadusega kehtestatud skeemid on Euroopa Komisjoni nõue ja et õigusriik on kohustatud tagama oma seaduste järgimist.
Ei teata, et International Federation of Accountants (IFAC) mainimine ei muuda auditit usaldusväärsemaks, kui puudub hea auditeerimistava ja järelevalve. Puudub hea auditeerimistava, mis põhineks rahvusvaheliselt tunnustatud standarditel ja põhimõtetel -- s.o IFACi standarditel ja eetikakoodeksil.
Audiitorid ei tunne oma riigi seadusi. ISA 31 ütleb, et audiitor peab tundma oma riigi seadusi, et neid auditeerimise käigus arvesse võtta. Kui seaduste-regulatsioonide eiramine mõjutab raamatupidamise aruandes toodud info õigsust, annab audiitor märkustega või eitava hinnangu.
Hea raamatupidamis- ja auditeerimistava järgimise kontroll puudub. Arenenud riigis tagatakse hea raamatupidamistava järgimist kui mitte kõigi ettevõtete, siis kindlasti kindlustusseltside, krediidiasutuste ja börsiettevõtete osas.
Arenenud riigis on audiitor järelevalvesubjekt. Raamatupidamisseadus § 42(1) järgi vastutab audiitor majandusaasta aruande ebaõige kontrolliga süüliselt ettevõtjale või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Igal kokkupuutel rahvusvaheliste organisatsioonidega peame tõestama, et suudame oma seaduste rakendamist tagada, et meie äriühingute raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed.
Teeme ettepaneku asutada finantsaruandluse järelevalve Suurbritannia mudeli baasil, kellel on õigus ja kohustus anda hinnang, kas järelevalvatavate ja riigi osalusega ettevõtete raamatupidamise aruanded on vastavuses hea raamatupidamistavaga.