11. november 1999 kell 22:00

Eelsoojendus säästab autot ja juhti

Esimesed tõsised külmad sunnivad autojuhte hommikuti end varem voodist üles ajama, sest enne sõidu alustamist kulub tunduvalt enam aega kui soojal ajal. Külmunud ukselukud, jäätunud aknad, külm mootor ja streikiv aku -- neist vaevadest võib säästa autojuhti vaid soe garaazh või eelsoojendussüsteem.

Talvehommikul külma autosse istumine võib tunduda küll reibastav, uuringud on aga näidanud, et külmetav juht pole liikluses piisavalt tähelepanelik. Autosoojendus hakkab sooja puhuma alles mitmekilomeetrise sõidu järel. Sageli saavad selja-, kukla- ja lihasevalud alguse just külmas autos istumisest.

Kuigi aknad võib jääst puhtaks kraapida, tekib sõitmahakkamisel akendele autosisese niiskuse tõttu jääkirme, mis takistab nähtavust. Jäätunud akendest põhjustatud rasked liiklusõnnetused on iga talve tõsiseigad.

Auto mootorit koormab kõige enam külmkäivitus, mis tähendab auto käivitamist tingimustes, mil õli määrimisomadused ei ole piisavad ja mootor vajab käivitamisel enam kütust. Keskmiselt teeb autojuht aastas 300--500 külmkäivitust, millest igaüks (-20 °C juures) kulutab mootorit sama palju kui sõita töösooja mootoriga 500--600 km. Linnasisesed sõidud on sageli nii lühikesed, et mootor ei jõua piisavalt soojenedagi, samuti ei suuda generaator küllaldaselt akut laadida.

Seetõttu ongi eelsoojendi peamine osa mootorisoojendus, mis võimaldab tõsta mootori temperatuuri välistemperatuurist kuni 40 °C kõrgemaks, s.o temperatuurini, mil mootor ei vaja enam täiendavat kütuse sissepritset ning õli on vedel, hoides ära mootori liigse kulumise.

Mitmed uurimused kinnitavad, et mootorisoojendus vähendab kütusekulu 0,1-- 0,5 l iga käivituskorra kohta, sõltuvalt välistemperatuurist ja külmkäivitusejärgsest tee pikkusest (vt tabelit).

Külma mootori ühtlane käik saavutatakse küttesegu rikastamisega. See omakorda suurendab mürgiste heitgaaside hulka. Isegi katalüsaatoril ei ole puhastavat mõju enne, kui ta saavutab töötemperatuuri. Viimased uurimused on näidanud, et normaalsel talveajal väljub mootorist esimestel kilomeetritel pärast külmkäivitust 90% kogu mürgiste heitgaaside hulgast.

Käreda pakasega alaneb tunduvalt aku käivitusvõimsus (-18 °C puhul 40% võrreldes +20 °C). Tühjast akust tingitud käivitusabi vajavaid autojuhte on külmal talvepäeval tihti näha. Kuigi uuemate autode elektrisüsteem on parem, on samal ajal ka enam elektrit kulutavaid süsteeme, näiteks soojendatavad klaasid ja peeglid, istmesoojendus, raadio jms, mis kõik koormavad akut. Talvised lühikesed sõidud ei suuda akut piisavalt laadida, auto eelsoojenduse komplekti kuuluv akulaadija hoolitseb aga ka selle eest. Süsteemi võib vooluvõrku lülitada kogu ööks, märgatavalt mugavam ja energiasäästlikum on panna süsteemi juhtima käivituskell. Kellale fikseeritakse soovitud väljasõidu aeg.

Sisselülitamine toimub automaatselt vastavalt välistemperatuurile: mida kõrgem välistemperatuur, seda lühem soojendusaeg. Nii hoolitseb käivituskell, et auto soojeneks soovitud aja joosul võimalikult väikese elektrikuluga.

* AS KG Knutsson on Eesti Autokaupade Hulgimüüjate Liidu liige.

Autor: Anne-Ly Rappu

Hetkel kuum