Sendijama sadamakail

Tallinna sadamas jäi möödunud nädalal toppama Lõuna-Aafrikast neljas merekonteineris saabunud 85 tonni 20sendiseid koguväärtusega 3,4 miljonit krooni.

Eesti Panga esindajad ei saanud laevakontsernilt MSC möödunud kolmapäeval sente kätte, sest neil oli esitada ainult kauba vastuvõtmise õigust kinnitava dokumendi valguskoopia.

«Kuna laev jõudis kohale lubatust kuus päeva varem, ei olnud kullerpostiga saadetud dokumendid veel pärale jõudnud,» seletab keskpanga infojuht Andrus Kuusmann.

«Ütlesin laevafirma mehele, et siin võib meil tekkida küsimusi, millega läheme kaitsepolitseisse ja siis võib nende firma edaspidine tegevus Eestis olla raskendatud,» räägib Eesti Panga sularahaosakonna ülem Rait Roosve. «Kuradid võisid seal lennata küll,» kinnitab ta.

«Ma ei kommenteeri, ma mõtlen -- meie ei kommenteeri. See tähendab, et meie Tallinna esindaja võtab tagasi oma varasemad kommentaarid,» räägib rahvusvahelise transpordifirma MSC Balti piirkonna juht Michael Bunde. Varem kinnitas MSC Eesti juht Timo Pusa konflikti toimumist ja laevafirma seisukohta, et vastavate paberiteta sadamas saadetist kätte ei saa, olgu saaja kui tähtis asutus tahes.

«Võrreldes rahvusvahelise suurfirma bürokraatiaga on Eesti Vabariigi bürokraatia lapsemäng. Mitte kuidagi ei olnud võimalik kätte saada nii suurt ülemust, kes lubanuks erandolukorras firma sisereeglitest mööda minna,» kurdab Kuusmann. MSC kuulub maailmas suurimate meretranspordi ettevõtete hulka.

Rahaveol on rahvusvaheliselt tunnustatud kirjutamata reegel, et rahalast ei tohi kunagi kuhugi vedelema jääda. Kuigi vedajal oli formaalselt õigus dokumentideta kauba väljaandmisest keelduda, oli keskpanga arvates tegu antud juhul vääramatu jõuga.

Lasti dokumendid anti Johannesburgis kullerfirmale Skynet Worldwide Express alles 8. novembril ja need saabusid Eesti Panka neljapäeva, 11. novembri keskpäeval.

Paar tundi varem pandi aga sadamas neljale veokile hääled sisse ja rahalast siirdus politseieskordiga Eesti Panga keldrisse.

Roosve kinnitusel sai asja korraldanud Eesti Panga turvaülem Marko Tibar heakskiidu ka tolliameti peadirektorilt Rein Talvikult ja vedaja vastuväited jäeti tähelepanuta.

«Pidime läbi seina minema. Me ei saanud Eesti Panga presidendile ette kanda, et ei saanud Eesti territooriumil Eesti raha kätte, sest mingisuguse firma sisereeglid ei lubanud. Me ei oleks saanud raha niisama kai peale seisma jätta. Kui muidu ei oleks saanud, oleks selle K-komandoga ära toonud,» õigustab Roosve.

Roosve murel on põhjust. Kui last veel emiteerimata sularaha kadunuks, tulnuks inimeste käest kokku korjata kõik samasugused mündid. Eesti kahekümnesendiseid on ringluses üle 50 miljoni.

Sendid telliti Lõuna-Aafrikast, sest sealne hind jäi alla mündi nimiväärtuse. Eestis maksnuks 20sendine 60 senti.