ÄP fototoimetus • 25 november 1999

Terror aitab naftahinnal tõusta

Ben Ladeni haare on sedavõrd lai, et tema personaalküsimusega on tegelnud isegi ÜRO Julgeolekunõukogu, mis nädal tagasi kehtestas majandussanktsioonid Afganistani Talibani liikumise vastu, kui see keeldus ben Ladenit välja andmast.

Kurikuulus Usam ben Laden sündis 1951. aastal Saudi Araabias, kus tema isa ajas tänu tärkavale naftatööstusele ehitusettevõtjana kokku hiigelvaranduse. Kui Vene väed tungisid 1979. a Afganistani, alustas ben Laden isa sidemeid ja pangalaene kasutades isiklikku püha sõda Moskva-meelse Kabuli rezhiimi vastu, kusjuures talle aitas moodsaid relvi muretseda USA Luure Keskagentuur (LKA).

Selles pühas sõjas kasutas ta muu hulgas ära oma perekonna ehitustehnikat ja -tehnoloogiat, mille abiga ta rajas Afganistanis karavaniteid, minilennuvälju, sõjaväebaase ning Vizi mägedesse kaks süvatunnelit, kus asusid sisside peamised välihospidalid ja laod. Pärast Nõukogude vägede lahkumist Afganistanist otsustas ben Laden kuulutada püha sõja kogu maailma uskmatutele.

Ta asutas Afganistanis Püha Sõja Instituudi, millel tekkis maailmas 60 teaduskonda ja filiaali, kus alustati vabatahtlikest terroristide väljaõpet. Muutus ka tema vastane, Nõukogude okupantide asemel kuulutas ta nüüd püha sõja USA hegemoonia vastu. Uuteks liitlasteks said Liibüa liider Muammar Gaddafi ja Iraagi president Saddam Hussein.

Et Saudi Araabia oli USA liitlane, oli ben Laden sunnitud riigist lahkuma ning siirdus Sudaani oma sõbra, Islamirinde liidri Hassan Turabi juurde. Seal kuulutas ta sõja kogu kristlikule maailmale, mis tema sõnul on alustanud ristikäiku Meka vastu. Sudaanis rajas ben Laden 1200 km maanteid koos vajalike infrastruktuuridega (bensiinijaamad, hotellid, turud) ja moderniseeris Port Sudaani sadama. Nii tee- kui sadamamaksud hakkasid talle kiiresti raha tagasi tooma. Teiseks tegevusalaks valis ben Laden farmakoloogia, ehitades Hartumi Aafrika suurima ravimitehase, kus LKA andmeil loodi välismaa teadlaste osavõtul ka keemiarelvi. Ja kolmandaks asus ta tegelema orjakauplemisega. Orjadena kasutati Sudaani lõunaosas elavaid kristlasi, kelle seas vangistatud mehed saadeti raskele tööle ning naised haaremitesse ja maailma lõbumajadesse.

Neljandaks muutis ben Laden Sudaani maailma tähtsaks relvaärikeskuseks. Üheks tema olulisemaks äripartneriks kujunes Venemaa sõjatööstuskompleks, mis NSVLi lagunemise oli sattunud suurtesse raskustesse. Vene sõjaväeeksperdi Lukovi sõnul aitas 1990ndate algul Vene sõjatööstuskompleksi krahhist päästa relvade müük Sudaani ja Aafrika Sarve kaudu kolmandatesse riikidesse. Üksjagu moodsaid Vene relvi veeti 90ndate algul enne sõja puhkemist Hartumist Groznõisse.

Kõik need ärid tõid ben Ladenile ja Turabile palju raha sisse. Kui Turabi kulutas oma raha rezhiimi kindlustamisele, siis ben Laden paigutas selle pühasse üritusse. Ta rajas Sudaanis kolm suurt spetsialiseeritud laagrit, kus hakati ette valmistama moslemivõitlejaid, kes saadeti ärimehe sildi all Püha Sõja Instituudi paljudes riikides asuvaisse filiaalidesse ja legaalseisse firmadesse. Peale selle lõi ben Laden ekspordi-impordi rahastamise firmade, põllumajanduskooperatiivide, ehitusfirmade ja pankade laia võrgu. Asjatundjate sõnul on terrorismi ja äri kokkusulatamine just Usam ben Ladeni väljamõeldis.

Ühendanud äärmusliku islami, terrorismi ja äri, on ben Laden loonud megaterroristliku impeeriumi, mis on levinud ülemaailmse püha sõja huvides 60 riiki.

1990ndate algul hakkas ben Ladenit huvitama Balkan, kus ta lõi kontaktid Bosnia moslemitega ja saatis 1994. a Tiranas asutatud humanitaarabiagentuuri kaudu Kosovo vabastusrindele relvi ja vabatahtlikke.

Sudaani laagrites ettevalmistatud terroristid imbusid üle maailma. USAs arreteeriti nad enne, kui jõudsid õhku lasta New Yorgi suurimat silda ja ÜRO hoonet. USA algatusel kehtestati Sudaani suhtes majandusembargo. Aga kuna ben Ladenile kontrollib parfümeeria- ja toiduainetööstusele olulise kummivaigu turust maailmas 70--90%, siis olid ameeriklased sunnitud selle artikli embargost välja jätma.

Embargo survel pidid Sudaani võimud ben Ladeni siiski riigist 1996. a välja saatma, mille järel ta seadis end sisse Afganistanis.

Usami isiklikku vara hinnatakse 350--400 mln dollarile, ben Ladenite pere vara aga 7 mld dollarile. Ent analüütikud on kindlad, et Usam on juba kogu oma vara matnud pühasse üritusse ning tegutseb nüüd laenude ja sponsorluse varal. Järelikult on keegi tema selja taga niiti tõmbamas, aga kes?

Maailmas valitseb kindel sõltuvus globaalse ebastabiilsuse ja naftahinna vahel, ehk mida rohkem konflikte, seda kõrgem naftahind. Pärast 1973. a Iisraeli-Araabia sõda natsionaliseerisid paljud Araabia riigid oma naftatööstuse ja hakkasid kaasa rääkima naftahinna kujundamisel. Et kõrgest naftahinnast on huvitatud naftat tootvad riigid ja madalast naftahinnast naftat tarbivad lääneriigid, siis on selge, kes taotleb maailmas pinget, kes stabiilsust.

Autor: ÄP

Hetkel kuum