Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Cleider Projectsi nõue oli ebaselge
Vandeadvokaat Tõnu Meidra kritiseeris Lääne-Viru maakohtu lahendit, millega keelduti ASi Kunda Tsement pankrotimenetluse algatamisest (vt «Eesti ettevõtete hiigelvõlg pinnal», ÄP 17.12.).
Ta väitis, et maakohtu lahend oli ajendatud kartusest luua pretsedenti, mis võimaldab Vne?-ekonombankilt nõudeõigusi omandanud isikutel sisse nõuda nõukogudeaegseid võlgu Eesti äriühingutelt. Meidra viide pretsedendile on asjakohane ses mõttes, et kohus ei saanud teha seaduse, riigikohtu seaduse tõlgenduse ja senise kohtupraktikaga vastuolus olevat lahendit.
Probleem ei seisne Vne?-ekonombankis ega nõude väidetavalt omandanud offshore-firmas. Seadus teeb selget vahet hagi- ja pankrotimenetlusel. Kui nõue on selge, on võimalik õigusi kaitsta pankrotimenetluses. Kui nõue pole selge ja esineb õiguslik vaidlus, tuleb nõue eelnevalt selgeks vaielda hagimenetluses.
Cleider Projects Ltd nõue oli ebaselge mitmel põhjusel: piisavalt oli tõendamata, kas offshore-firma oli üldse omandanud nõudeõiguse, kas oli toimunud raha üleandmine, ebaselge oli seaduse valik, puudus rubla ja valuuta arvutuslik alus jne. Mis puudutab bilanssi ja vastunõuet, siis ASil Kunda Tehased on seoses vahendite külmutamisega nõue Vne?ekonombanki vastu 39 497 467 krooni. Kohus ei pooldanud nõukogulikku lähenemist -- endine NSVLi pank omab ühepoolset nõudeõigust aga samas immuniteeti vastunõude osas.
Pankrotimenetluse eesmärk ei ole anda väidetavale võlausaldajale võimalus algatada Eesti kohtutes õiguslik vaidlus 1200 krooni suuruse riigilõivu pärast, samas kui hagimenetluse algatamiseks tuleb maksta 3% nõudelt, mille suuruseks oli 23 066 000 krooni. Hagilt nõutav riigilõiv stimuleerib väidetavaid võlausaldajaid eelnevalt mõtlema, kas ikka tasub ebaselge nõudega kohtu aega raisata. Nimetatud küsimused tuleb selgeks vaielda hagimenetluses, mille käigus olen nõus kolleeg Meidraga väitlema. Mis puudutab artiklis väidetud aktsiate tagasivõitmist Rootsi aktsionäridele, siis see on võimatu juba üksnes seetõttu, et erastamisseadus keelab erastatud aktsiate tagasivõitmise.