Kivikõrbe rohelised oaasid

Nagu enamikus parasvöötme metsavööndi linnades, on ka Tallinnas palju rohelust, mille paiknemine on kahjuks äärmiselt ebaühtlane. Linna pindalast on haljastatud üle 30. Rohelisemad on Nõmme ja Pirita. Kesklinn, Kristiine ja Lasnamäe on aga vaeslapse osas.

Üldjuhul raiutakse metsi majanduslikel kaalutlustel. Nii on teada, millal võib lugeda metsa raieküpseks ja saada optimeeritud tulu. Linnas kehtivad aga oma reeglid. Siin tingib raie vajaduse kas puude halb tervislik seisund, ehitustegevusele ?jalgujäämine? või linnametsades korraliste hooldusraiete tegemine.

Tallinnas moodustavad kogu raiemahust ca 77 puude halvast seisundist tingitud raied, sest suur osa Tallinna puudest on jõudnud kõrgesse ikka, kus haigused on sagedased. Kõige rohkem muret valmistavad raied kesklinnas, kus kasvavad linna vanimad puud. Siin seisavad keskkonnakaitsespetsialistid paratamatu dilemma ees ? kas väljastada vanade ja haigete puude puhul raieload või jätta need vaatamata ohtlikkusele kasvama. Üldjuhul püütakse vanu puid siiski säilitada.

Ehitustegevuse tõttu raiutakse ca 20 kogu Tallinna puude raiemahust. Raieluba väljastatakse sel juhul ainult kehtestatud detailplaneeringu ja ehitusloa olemasolul. Et ehitustegevusega läheb raiumisele tihti ka väärtuslikke puid, tuleb need vastavalt kehtivale korrale kompenseerida.

Tallinnas on välja töötatud omalaadne hüvitusmehhanism raiutud puude asendamiseks, mida nimetatakse vastavalt Tallinna Linnavolikogu 1995. a määrusele haljastuse taastamistasuks. Vastavalt nimetatud määrusele hinnatakse ehitustegevuse tõttu likvideerimisele minevad puud erinevate parameetrite alusel (puu mõõtmed, liik, seisukord, asukoht, esteetilisus) ja määratakse neile kompensatsiooni hind. Haljastuse taastamistasu võib ulatuda mõnest tuhandest kuni mitmekümne tuhande kroonini ühe puu kohta. Kompenseerida tuleb ka ehitustegevuse tõttu likvideerimisele minev murupind, põõsad, lillepeenrad ja kasvumuld, mille hindamiseks kasutatakse analoogset metoodikat. Nii võib haljastuse likvideerimine ehitusettevõtjale maksma minna tähelepanuväärse summa. Üldjuhul õnnestub suuremad haljastuse kaod ära hoida juba planeerimise käigus ning leida ehitistele maastikuliselt, arhitektuuriliselt ja linnaruumiliselt sobilik asukoht.

Alates 1999. a novembrist kehtib Tallinnas uus raielubade väljastamise kord. Selle kohaselt tuleb raieloa saamiseks esitada Tallinna keskkonnaametile (Harju 13) kirjalik taotlus. Taotlust saab esitada kinnistu omanik, maa haldaja või maaomaniku volitatud esindaja. Ära peab olema näidatud puu raie põhjus (ka oletatav, kui ei olda kindlad näiteks puu haigestumises), puu asukoht ja taotleja isiku- ja kontaktandmed, elukoht ning suhe maaomandiga. Puud hinnatakse looduses keskkonnaspetsialistide poolt ning kantakse hindamistulemused vastavasse andmebaasi. Lähtuvalt tulemustest otsustatakse raieloa väljastamine. Loal on ära näidatud taotleja andmed, raiutava puu asukoht, liik ja tüve diameeter 1,3 m kõrguselt. Samuti raieloa kehtivus, mille määrab loa väljastaja sõltuvalt aastaajast ja looduslikest tingimustest ning mis üldjuhul kehtib jooksva kalendriaasta lõpuni. Raieloa kättesaamist kinnitab taotleja oma allkirjaga loal. Üks koopia loast jääb väljastajale ja teine saadetakse kontrollimisvõimaluste loomiseks vastava linnaosa valitsusele, kus raiet tehakse.

Ehitustegevuse tõttu raiumisele minevatele puudele arvutatakse vastavalt kehtestatud metoodikale taastamistasu ning väljastatakse raieloa taotlejale sellekohane arve. Sel juhul saab taotleja loa alles pärast arve tasumist.

Sellised on haljastuse ja puude raiega seotud probleemid Tallinnas. Teiste linnade ja valdade elanikel on soovitav informatsiooni saamiseks pöörduda esmalt asukohajärgsesse valla- või linnavalitsusse, sest puudele raieõiguse saamine võib olla reguleeritud erinevalt. Kui aga on tegemist katastrisse kantud metsamaaga, toimub puude raie metsaseaduse kohaselt metsateatiste väljastamise alusel. q

Autor: Indrek Jalakas