Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Debriefing koolitab ostjat ja pakkujat
Riigihangete veelgi läbipaistvamaks muutmiseks on rahvusvahelises praktikas kasutatav debriefing (ingl k), mis seisneb ebaedukate pakkujate informeerimises ja neile nende pakkumiste mittevastavuse põhjuste selgitamises. Seda tehakse nii telefonitsi, kirjalikult või keerukamate hangete puhul ka kohtumiste vormis suuliselt.
Debriefing?ut loetakse kasulikuks, kuna pakkujal on järgmine kord võimalik teha parem pakkumine. Seda võib vaadata ka hüvitisena pakkuja jõupingutuste eest ning igal juhul muudab ta hankeprotsessi läbipaistvamaks. Omamoodi debriefing koolitab nii ostjat kui ka pakkujat ja suurendab nende vastutustunnet. Iseasi, kas Eesti ühiskond selleks valmis on.
Riigihangete seaduse eelnõus tekitab segadust § 54.1 sõnastus, mis sätestab, et ostja peab kasutama avatud pakkumismenetlust. Oletades, et eelnõu väljatöötamisel on lähtutud ELi direktiividest, mille järgi on nii avatud kui ka piiratud pakkumismenetlused võrdväärsed, on ostja otsustada, millist menetlust ta kasutab ? see tuleks aga eelnõus selgesõnalisemalt väljendada.
Nagu ka eelnõust näha, on piiratud pakkumismenetlus sisuliselt kaheetapiline, mille puhul esimesel etapil valitakse välja kvalifitseeritud pakkujad. Rahvusvahelises praktikas rakendatakse sellist menetlust laialdaselt nt konsultanditeenuse hanke korral, kus kõige olulisem on konsultandi või eksperdi kvalifikatsioon ja alles siis maksumus.