Andres Kärssin • 8. oktoober 2000 kell 22:00

Radikaalne reform tõeks saamas

Eelmise nädala lõpus käisid peaminister Mart Laari juures haldusreformi käigu kohta aru andmas maavanemad, 1. oktoobriks pidid kohalikud omavalitsused esitama maavanematele oma nägemuse haldusterritoriaalsete muutuste kohta.

?Arvamusavaldusi mitmesuguseid ? jäi mulje, et paljud omavalitsused soovivad senise süsteemi püsimist,? ütles Hiiu maavanem Hannes Maasel. Tema sõnul on selgunud raamid, mille piires peavad maavanemad süstematiseerima oma ettepanekud 1. detsembriks.

?Ühes raami servas on Asmeri 15+5 variant, arvan, et see on ka kasulik ? valitsuse eesmärk liikuda radikaalsuse poole,? lausus Maasel. ?Välja öeldud on ka seda, et praegu on palju kohalikke omavalitsusi ning niipalju neid ka järele ei jää ? see on raami teine serv,? märkis ta.

Hannes Maaseli sõnul näitab Hiiumaal viielt omavalitsuselt saadud hinnang, et kaldutakse ühe valla eelistamisele. Samas märkis maavanem, et kui otsustamise kohaks jääb ainult Hiiu volikogu, peab kohapealne keskus säilima kas osavalla või teenindusbüroo kujul.

Siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi ütles, et rõhuv enamus maavanemaid on selle poolt, et kohalike omavalitsuste arvu tuleks vähendada vähemalt poole võrra, juttu on olnud 40?50 omavalitsuse allesjätmisest. Selline arv jääks mõnevõrra allapoole siseministeeriumi enda poolt pakutud arvust.

?Põhiküsimus on see, et tänaste vallapiiride ja rahahulgaga pole võimalik anda omavalitsustele ülesandeid juurde, kuid neid on vaja anda,? ütles Rahumägi.

Radikaalse haldusreformi idee algatanud regionaalministri Toivo Asmeri nõunik Aarne Veedla lausus, et altpoolt tulevad ettepanekud näitavad, et siseministeeriumi soovitud kujul on haldusreformi võimatu läbi viia. ?Näiteks Läänemaal ei taha kaheksa omavalitsust liituda kellegagi,? loetles nõunik.

Veedla sõnul tuleb asi lahendada uuel kujul ? moodustada ühe maakonna piiridesse üks omavalitsus. ?Siseministeerium tahab asuda uue halduskorralduse juurde, mis on valulik protseduur. Vabatahtliku liitumise variant on läbikukkumise äärel,? ütles nõunik, viidates sellele, et jõulise reformivariandi puhul ei sunnita kedagi ühinema, vaid minnakse teist teed pidi.

Veedla sõnul pole siseminister Looduse ja regionaalminister Asmeri vahel vastuolu, vaid küsimus on esitatud reformikavade radikaalsuse astmes. Nõunik ütles, et 15+5 varianti ? 15 valda ja 5 suuremat linna ? toetab juba kaheksa või isegi rohkem maavanemat.

Peaminister on seisukohal, et 2002. aasta sügisel peavad kohalike omavalitsuste valimised toimuma uue haldusjaotuse tingimustes. Samuti on Laar teatanud, et toetab küllalt radikaalset lähenemist.

27.09.2000 Valdade kadumine ametnike arvu ei vähenda

21.09.2000 Haldusreform vajumas haldussuutmatusse

12.09.2000 Maavanemad arutavad valdade kaotamist

12.09.2000 Asmeri reformiidee jääb liiga pehmeks

28.08.2000 Alguse ja lõputa haldusreform

13.04.2000 Haldusreform kärbib maakondade arvu

03.04.2000 Ettepanek: jäävad 15 valda + suured linnad

Hetkel kuum