Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabaduse ihkajad põrkusid planeerijatega

    Sakala keskuse suure saali lavale kogunesid kõik esinejad. Puudusid ainult peaminister Mart Laar, kes lõpetas töönädalat Lõuna-Eestis asju ajades, ka Öseli juhi Olari Taali viisid muud tegemised.
    Kuni esinejad end laval toolidele sättisid, kiusas Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov saali juba äriplaani konverentside traditsiooniks muutuva küsimusega: kui suur tuleb järgmise aasta majanduskasv? Võrreldes eelneva aastaga tundus ärimeestele tulevik kõvasti roosilisem, Rõtovi pakutud mitmest variandist pälvis enamuse poolthäältest vahemik 5?10 .
    Sama küsimus tuli ka lavalolijatele. Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ütles, et tema arvamus on sama, mis panga ametlik seisukoht ehk siis 5?5,5. Tallinna Kaubamaja direktor Andres Liinat pakkus ka nõksu üle 5. Järgmised prognoosid muutusid juba julgemaks. Nii ennustas Koger & Partnerid juhataja Andres Koger kasvuks 6?7, Imavere Saeveski juht Margus Kohava pakkus 6,5?7 ning Kreenholmi Valduse juhataja Meelis Virkebau kuni 7.
    Rõtov andis initsiatiivi saalile. Pakterminali juhti Raivo Varet huvitas, kuidas võib lavalviibijate hinnangul nafta hindade dünaamika mõjutada järgmisel aastal majandust? Kas tuleb tagasilöök, kui nafta hind tõuseb 30 dollarini barrel?
    ?Nafta hinna mõju on väga-väga suur,? tõdes Neivelt. ?Kuid tervikuna arvan, et maailma majandus on nii suur ja inertne, et järgmise aasta esimeses pooles see ei mõjuta, pigem aasta lõpupoole,? lisas ta.
    Kõige rohkem avaldaski lõpudiskussioonis lavalolijatest oma arvamust Neivelt. Võib-olla seepärast, et ta istus kohe serva peal ? psühholoogiline surve, et esimene peab midagi ütlema.
    Sama globaalseks kui naftaturg jäi ka arutluse edasine käik. Rõtov provotseeris hommikupooliku ettekande ajendil: kui palju otsustatakse asju Eestis, kui palju teevad seda suuromanikud mujal? Neivelt sel teemal oma ettekandes rääkis, eks nüüd pilgud jälle temal. ?Mis see Eesti omandus on,? küsib ta, tuues näiteks kunagise kõneluse hiidlastega, kes kurtnud, et mandrikad ostavad kõik ära ning seetõttu sureb Hiiu kapital. Praegu on sama protsess käsil palju laiemalt. Pealegi pole Eesti kaubamärgid ülemaailmses protsessis väga kannatada saanud, arvab Neivelt. ?Mida pidid läbi elama rootslased, kui Ford ostis ära Volvo, nende rahvusliku uhkuse??
    Taas pöördutakse selle juurde, mis äriplaani konverentsil päev läbi meeli erutanud, ikka see uue ja vana majanduse konfrontatsioon. Kas on ikka vaja tegevust planeerida või pole seda vaja teha? Kas Pillesaare või Virkebau süsteem? Jällegi viib Rõtov läbi hääletusvooru, käega antakse märku, kes teeb nii nagu ?vanasti? või siis hoopis vastupidi ? loobudes töökirjeldustest ja planeerimisest. Enamus planeerib.
    Kas neis erinevates hoiakutes on üldse mingit vastuolu, kõlab küsimus? Liinat arvab, et vastuolu pole. ?Üha enam väliskeskkonnas tegutsedes tuleb olla paindlik,? märgib ta. Eelarvet tuleb tema sõnul aasta jooksul korrigeerida, kui on vaja, põhiline, et kõik read oleks kaetud tegevusplaaniga. ?Olen kategooriliselt selle vastu, et eelarve või mistahes finantsdokument oleks eesmärk omaette,? ütleb Liinat.
    Neivelt räägib, et ettevõtet saab juhtida teatud osani nii, nagu Pillesaar kirjeldas. ?Kui Hansapank alustas, polnud töökirjeldust ega midagi,? meenutab pangajuht. Kuid operatsioonide kasvades olukord muutus. Pillesaar ise möönab, et tõepoolest võivad paljud ettevõtted lõpetada planeerimise puudumisel katastroofiga, kuid samas on maailmas ka vana majanduse ettevõtteid, mis osaliselt rakendavad novaatorlikke juhtimisviise. Näiteks Virgin, seal pole ka töökirjeldusi.
    Jutlustus uuest ja tihti ebakonkreetsest on ajanud kahtluseussi Viru Kalatööstus juhi Agu Laanemetsa sisse, kes kohe ka sõna võtta soovib. ?Väidan, et IT areng pole midagi muud kui asja tehniline külg, et parandada juhtimise kvaliteeti ühest otsast,? leiab ta. Samuti kahtleb Laanemets meediamagnaat Hans Luige mõttes, et kommentaarid internetiportaalides tekitavad mingi metateksti. Pigem on see ikka peldikusein. Ja ka geenitehnoloogia saab Laanemetsalt oma osa: katseklaasilapsed ja tehnoloogia areng ei vähenda sugugi suguelu aktuaalsust.
    ?Tunnen seda oma tööst. Mida rohkem targad masinad teevad, seda räigemad peavad olema reeglid,? kinnitab Laanemets. ?Seda saatuslikumaks võib saada mõne isiku vastutustundetus. Arvan, et Pillesaar saab ka sellest aru.?
    Pillesaar saab aru küll. ?Ei vaidle kunagi millelegi vastu, igaühel on võimalus katsetada oma meetodeid, iga asja tuleb võtta eranditega,? on ta tolerantne.
    Rahvas hakkab tasapisi väsima ja mõtleb ilmselt konverentsile järgnevale vastuvõtule. Repliigid saalist kinnitavad kokkuvõtvalt, et tegelikult polegi erinevates metoodikates mingit vastuolu, sest neid kasutatakse sama eesmärgi nimel.
    Rõtov annab viimase sõna veel esinejatele. Neivelt ütleb, et järgmiseks aastaks tuleb püstitada kõrged eesmärgid, küll tuleb siis ka kasv. Liinati märksõnad 2001. aastaks on kiirus ja paindlikkus. Koger julgustab arenema.
    Kohava kinnitab, et saetööstus jätkab tuleval aastal läbiproovitud meetodil, kuid on kindlasti aldis ka uuele tehnoloogiale. Virkebaul on hea meel, et ettevõtjad vaatavad positiivselt uude aastasse, ise pakub ta märksõnadeks globaalsuse, koolituse, IT ja paindlikkuse.
    Rivi lõpetab Pillesaar: edukas on see, kes oskab kogu aeg kaugele ja väljapoole vaadata. Piiriks on taevas ehk sky is the limit, märgib ta.
    Enne taevatrepi järgmise astme võtmist lõppes Äripäeva konverents külalistele vastuvõtuga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ettevõtlusminister Järvan: elektri hinna tõus ei mõjuta eriti ettevõtteid
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Ragnar Roos: elektriauto võib olla abimees elektrikriisis
Tormide ja energiakriisi valguses tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Üks abimeede kriisiolukordade leevendamiseks on kasutada elektriautosse salvestunud elektrit, kirjutab elektriseadmete tootja Eatoni Eesti müügijuht Ragnar Roos.
Tormide ja energiakriisi valguses tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Üks abimeede kriisiolukordade leevendamiseks on kasutada elektriautosse salvestunud elektrit, kirjutab elektriseadmete tootja Eatoni Eesti müügijuht Ragnar Roos.
Hiiglaslik varjatud võlg teeb rahvusvahelise vahendaja ärevaks
"Ülisuur, kadunud ja kasvav" - sellise pealkirjaga avaldas rahvusvaheline vahendaja Bank for International Settlements (BIS) täna ärevusttekitava raporti triljonite dollarite mahus tuletistehingute võlast.
"Ülisuur, kadunud ja kasvav" - sellise pealkirjaga avaldas rahvusvaheline vahendaja Bank for International Settlements (BIS) täna ärevusttekitava raporti triljonite dollarite mahus tuletistehingute võlast.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Eesti ettevõtjate avaldus: rohepöördest peab saama poliitiline ja ühiskondlik prioriteet
Üle kuuekümne Eesti ettevõtja kirjutasid alla pöördumisele, millega julgustatakse valitsust, erakondi ja ajakirjandust muutma rohepööre järgmiste aastate prioriteediks ja aitama ühiskonnal mõista selle olulisust.
Üle kuuekümne Eesti ettevõtja kirjutasid alla pöördumisele, millega julgustatakse valitsust, erakondi ja ajakirjandust muutma rohepööre järgmiste aastate prioriteediks ja aitama ühiskonnal mõista selle olulisust.

Olulisemad lood

Tööl tekkinud vaimse tervise probleemi saab lugeda kutsehaiguseks
Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. Seega on nüüd töötajal võimalik nõuda hüvitist, kui vaimse tervise probleemi põhjustab töö.
Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. Seega on nüüd töötajal võimalik nõuda hüvitist, kui vaimse tervise probleemi põhjustab töö.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.