Vabaduse ihkajad põrkusid planeerijatega

Sakala keskuse suure saali lavale kogunesid kõik esinejad. Puudusid ainult peaminister Mart Laar, kes lõpetas töönädalat Lõuna-Eestis asju ajades, ka Öseli juhi Olari Taali viisid muud tegemised.

Kuni esinejad end laval toolidele sättisid, kiusas Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov saali juba äriplaani konverentside traditsiooniks muutuva küsimusega: kui suur tuleb järgmise aasta majanduskasv? Võrreldes eelneva aastaga tundus ärimeestele tulevik kõvasti roosilisem, Rõtovi pakutud mitmest variandist pälvis enamuse poolthäältest vahemik 5?10 .

Sama küsimus tuli ka lavalolijatele. Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ütles, et tema arvamus on sama, mis panga ametlik seisukoht ehk siis 5?5,5. Tallinna Kaubamaja direktor Andres Liinat pakkus ka nõksu üle 5. Järgmised prognoosid muutusid juba julgemaks. Nii ennustas Koger & Partnerid juhataja Andres Koger kasvuks 6?7, Imavere Saeveski juht Margus Kohava pakkus 6,5?7 ning Kreenholmi Valduse juhataja Meelis Virkebau kuni 7.

Rõtov andis initsiatiivi saalile. Pakterminali juhti Raivo Varet huvitas, kuidas võib lavalviibijate hinnangul nafta hindade dünaamika mõjutada järgmisel aastal majandust? Kas tuleb tagasilöök, kui nafta hind tõuseb 30 dollarini barrel?

?Nafta hinna mõju on väga-väga suur,? tõdes Neivelt. ?Kuid tervikuna arvan, et maailma majandus on nii suur ja inertne, et järgmise aasta esimeses pooles see ei mõjuta, pigem aasta lõpupoole,? lisas ta.

Kõige rohkem avaldaski lõpudiskussioonis lavalolijatest oma arvamust Neivelt. Võib-olla seepärast, et ta istus kohe serva peal ? psühholoogiline surve, et esimene peab midagi ütlema.

Sama globaalseks kui naftaturg jäi ka arutluse edasine käik. Rõtov provotseeris hommikupooliku ettekande ajendil: kui palju otsustatakse asju Eestis, kui palju teevad seda suuromanikud mujal? Neivelt sel teemal oma ettekandes rääkis, eks nüüd pilgud jälle temal. ?Mis see Eesti omandus on,? küsib ta, tuues näiteks kunagise kõneluse hiidlastega, kes kurtnud, et mandrikad ostavad kõik ära ning seetõttu sureb Hiiu kapital. Praegu on sama protsess käsil palju laiemalt. Pealegi pole Eesti kaubamärgid ülemaailmses protsessis väga kannatada saanud, arvab Neivelt. ?Mida pidid läbi elama rootslased, kui Ford ostis ära Volvo, nende rahvusliku uhkuse??

Taas pöördutakse selle juurde, mis äriplaani konverentsil päev läbi meeli erutanud, ikka see uue ja vana majanduse konfrontatsioon. Kas on ikka vaja tegevust planeerida või pole seda vaja teha? Kas Pillesaare või Virkebau süsteem? Jällegi viib Rõtov läbi hääletusvooru, käega antakse märku, kes teeb nii nagu ?vanasti? või siis hoopis vastupidi ? loobudes töökirjeldustest ja planeerimisest. Enamus planeerib.

Kas neis erinevates hoiakutes on üldse mingit vastuolu, kõlab küsimus? Liinat arvab, et vastuolu pole. ?Üha enam väliskeskkonnas tegutsedes tuleb olla paindlik,? märgib ta. Eelarvet tuleb tema sõnul aasta jooksul korrigeerida, kui on vaja, põhiline, et kõik read oleks kaetud tegevusplaaniga. ?Olen kategooriliselt selle vastu, et eelarve või mistahes finantsdokument oleks eesmärk omaette,? ütleb Liinat.

Neivelt räägib, et ettevõtet saab juhtida teatud osani nii, nagu Pillesaar kirjeldas. ?Kui Hansapank alustas, polnud töökirjeldust ega midagi,? meenutab pangajuht. Kuid operatsioonide kasvades olukord muutus. Pillesaar ise möönab, et tõepoolest võivad paljud ettevõtted lõpetada planeerimise puudumisel katastroofiga, kuid samas on maailmas ka vana majanduse ettevõtteid, mis osaliselt rakendavad novaatorlikke juhtimisviise. Näiteks Virgin, seal pole ka töökirjeldusi.

Jutlustus uuest ja tihti ebakonkreetsest on ajanud kahtluseussi Viru Kalatööstus juhi Agu Laanemetsa sisse, kes kohe ka sõna võtta soovib. ?Väidan, et IT areng pole midagi muud kui asja tehniline külg, et parandada juhtimise kvaliteeti ühest otsast,? leiab ta. Samuti kahtleb Laanemets meediamagnaat Hans Luige mõttes, et kommentaarid internetiportaalides tekitavad mingi metateksti. Pigem on see ikka peldikusein. Ja ka geenitehnoloogia saab Laanemetsalt oma osa: katseklaasilapsed ja tehnoloogia areng ei vähenda sugugi suguelu aktuaalsust.

?Tunnen seda oma tööst. Mida rohkem targad masinad teevad, seda räigemad peavad olema reeglid,? kinnitab Laanemets. ?Seda saatuslikumaks võib saada mõne isiku vastutustundetus. Arvan, et Pillesaar saab ka sellest aru.?

Pillesaar saab aru küll. ?Ei vaidle kunagi millelegi vastu, igaühel on võimalus katsetada oma meetodeid, iga asja tuleb võtta eranditega,? on ta tolerantne.

Rahvas hakkab tasapisi väsima ja mõtleb ilmselt konverentsile järgnevale vastuvõtule. Repliigid saalist kinnitavad kokkuvõtvalt, et tegelikult polegi erinevates metoodikates mingit vastuolu, sest neid kasutatakse sama eesmärgi nimel.

Rõtov annab viimase sõna veel esinejatele. Neivelt ütleb, et järgmiseks aastaks tuleb püstitada kõrged eesmärgid, küll tuleb siis ka kasv. Liinati märksõnad 2001. aastaks on kiirus ja paindlikkus. Koger julgustab arenema.

Kohava kinnitab, et saetööstus jätkab tuleval aastal läbiproovitud meetodil, kuid on kindlasti aldis ka uuele tehnoloogiale. Virkebaul on hea meel, et ettevõtjad vaatavad positiivselt uude aastasse, ise pakub ta märksõnadeks globaalsuse, koolituse, IT ja paindlikkuse.

Rivi lõpetab Pillesaar: edukas on see, kes oskab kogu aeg kaugele ja väljapoole vaadata. Piiriks on taevas ehk sky is the limit, märgib ta.

Enne taevatrepi järgmise astme võtmist lõppes Äripäeva konverents külalistele vastuvõtuga.