Sulev Oll • 18. oktoober 2000 kell 22:00

Igale töötajale oma miljon

?Iga töötaja peab tooma ettevõttele kasumit. Näiteks üks meie konsultant peab tooma aastas üle miljoni krooni marginaalset tulu,? teatas IT-firma Helmes juht Jaan Pillesaar Äripäeva konverentsil Äriplaan 2001.

Marginaalse tulu all pidas Pillesaar silmas gross profit?it või müügikasumit. Selle peavad Helmesele tooma projektijuhid ja konsultandid ehk billable employee töötajad, kelle töö eest saab kliendile arve esitada.

Miljon krooni müügikasumit pole Helmesel siiski veel käes. ?Oleme sel aastal investeerinud korraga mitmesse uude valdkonda, kust tulud alles hakkavad tulema,? selgitas Pillesaar. ?Töötunnid kuluvad toodete ettevalmistamisele ja sisemistesse projektidesse ning selle eest me raha ei saa.?

Helmese plaan on täis ja mitmekordselt ületatud aga sõiduautode vahendusega tegeleval Toyota Baltic ASil. Firma juhi Jouko Matineni sõnul tahetakse tänavu teenida neli miljonit krooni müügikasumit. Eesti turu arvel tuleb sellest siiski vaid osa, kuna 9 töötajaga firma vahendab autosid ka Lätti ja Leetu.

Võrreldavat arvepidamist Eesti ettevõtete müügikasumi kohta pole, küll võib reastada ettevõtted käibe ja kasumi järgi ühe töötaja kohta. Seda tehes selgus, et miljon krooni käivet aastas töötaja kohta pole Eesti ettevõtete jaoks probleem.

Äripäeva viimase TOP 100 andmetel tegutseb Eestis kümneid firmasid, kellel see piir ületatud. 1998. aastal suutis 37 ettevõtet näidata rohkem kui 10 miljoni kroonist käivet töötaja kohta.

Pingerea eesotsas oli ka suurt müügikasumit näidanud Toyota Baltic AS, kus käive töötaja kohta oli peaaegu 60 miljonit krooni. Eelmisel aastal see number veidi kahanes, tänavuste tulemustega pretendeerib firma aga taas tõusta pjedestaali kõrgeimale astmele.

Käibe pingerea lõpetasid Äripäeva viimase TOP 100 andmetel suure töötajate arvuga riigile kuuluvad ettevõtted AS Eesti Post ja AS Edelaraudtee, mille käive töötaja kohta jäi alla 100 000 krooni.

Edelaraudtee juhi Jüri Kuusiku sõnul ei saa firmat teistega võrrelda. ?Meie tegeleme riigi tellimust täites regionaal- ja sotsiaalpoliitikaga,? väitis Kuusik. ?Vajalikke investeeringuid me teha ei saa, nii sõidame samade rongidega mis nõukogude ajalgi.?

Kõrvuti eelnimetatutega olid pingerea lõpus ka teised suure töötajate arvuga firmad nagu ESS, Balti ES, Sangar ja Tarmeko. Viimastest tuntavalt eespool seisis Kreenholm, mille töötajate arv (4800) on peadirektor Meelis Virkebau sõnul võrreldav Eesti kaitseväe suurusega. 1998. aastal oli Kreenholmis käive inimese kohta 241 000 krooni, eelmisel aastal oli müük töötaja kohta pisut suurem, 263 000 krooni.

Virkebau sõnul saaks ettevõte ühe töötaja kohta peetavates arvestustes veelgi tõusta, kui inimesi asendada masinatega, kuid Kreenholm teeb mõnes mõttes ka sotsiaalpoliitikat. ?Peame arvestama koondamiste mõju linna üldisele sotsiaalsele keskkonnale,? ütles Virkebau.

Kasumimiljonäridest on Eestis lipulaevaks Pakterminal AS, kus aastal 1998 teeniti üle 5 miljoni krooni kasumit töötaja kohta. Ettevõtte juhi Raivo Vare sõnul on kasuminumbrid veelgi kasvanud. ?Kaubakogused on jätkuvalt kasvanud, püsikulud ja töötajate arv jäänud aga samaks,? selgitas Vare. Samas tõdes ta, et kasv on ajas piiratud. ?Me ei tea, kui kaua suudab koguste kasv kompenseerida hindade langust,? sõnas Vare.

Pakterminali näol on tegemist siiski erandiga, sest keskmise Eesti ettevõtte kasum töötaja kohta jääb alla 100 000 krooni aastas ning paljude ettevõtete kasuminumber algab miinusmärgiga.

Kasumlikkus töötaja kohta on nagu käivegi majandusharuti erinev. ?Loomulikult on Helmeses kõrgemad tulud töötaja kohta kui näiteks ehitusettevõtetes ja mõnel pool mujalgi, sest heade IT-aldkonda tundvate inimeste töötasud on tööjõuturu ühed kõige kõrgemad,? väitis Jaan Pillesaar.

Eri valdkondade võrreldamatust ja seega võrdlemise suhtelist mõttetust kinnitas ka majandusanalüütik Hardo Pajula. ?Ainult siis, kui omakapitali tootlus on ettevõttel madalam kui majandusharus üldiselt, tuleks mõnele teisele alale kolida,? ütles Pajula.

Hetkel kuum