Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus ET suhtes rahulolematu
?Kontsessioonilepingu täitmist kontrollis rahvusvaheline audiitorfirma PricewaterhouseCoopers eelmisel aastal ja see ei toonud välja mingisuguseid suuri probleeme, aga on asju, millega ei saa valitsus rahul olla,? nentis teede- ja sideminister Toivo Jürgenson eile. ?Ei telefoniseerimine ega digitaliseerimine toimunud Eestis nii, nagu planeeriti, telefonijärjekord on säilinud. Viimasel ajal on Eesti Telefon hakanud valmistuma konkurentsiks ja keskendus tariifide tõstmisele ja on vähem mõelnud kontsessioonilepingule.?
Täitmata lubaduste tõttu kahju tekitamises on näiteks Läti riik süüdistanud kohalikku sideturu monopolisti Lattelekomi. Läti parlamendikomisjon, mis on uurinud riigi tegevust, süüdistas Lattetelekomi suurosanikku Soome Sonerat miljardilise kahju tekitamises, kuna Lattelekom on loonud lubatust vähem üldkasutatavaid telefone ja on hilinenud digitaliseerimisega.
?Riik sõlmis kontsessioonilepingu, ilma et oleks võimalik mõjutada Eesti Telefoni sanktsioonidega,? sõnas Jürgenson. ?See oli omal ajal paras aps, et riik ei jätnud hoobasid kätte, millega mõjutada.?
1992. aastal sõlmitud kontsessioonileping pidanuks kehtima 2017. aastani.
Pärast kontsessioonilepingut hakkab suhteid reguleerima Eesti Telefoni ja riigi vahel sõlmitav leping, mille üle käivad praegu Eesti Telefoni ja valitsuse vahelised läbirääkimised.
?Me ei näe kontsessioonilepingu lõpetamises tragöödiat, protsess käib,? ütles ASi Eesti Telefon juhatuse esimees Valdo Kalm. ?Sellisel kujul leping on ennast praeguseks ära elanud, aga ta on töötanud ka riigi vaatevinklis hästi ? riik on infrastruktuuriga kaetud ning audit näitab, et Eesti Telefon on lepingut täitnud.?
Uue lepingu kohaselt kohustub Eesti Telefon määratud ajaks likvideerima enne 2000. aasta 1. jaanuari laekunud taotluste alusel tekkinud telefonitaotlejate järjekorra ning tagama, et 95 protsendil juhtudest rahuldatakse esitatud telefonitaotlused kahe nädala jooksul.
?Arutame praegu, mis ajaks peame likvideerima enne 2000. aasta 1. jaanuari tekkinud järjekorra. Läbirääkimised jätkuvad esmaspäeval,? sõnas Valdo Kalm. ?Praegu on telefonijärjekorras alla 30 000 inimese, käimas on Tallinna digitaliseerimise projekt, mille raames lisandub uusi kliente pidevalt.?
Kontsessioonilepingu lõppemise järgselt ei nõuta Eesti Telefonilt tariifide kooskõlastamist valitsusega ning tariifide kujunemist reguleeritakse seadusega. Leping sätestab, et Eesti Telefon kohustub võimaldama juurdepääsu oma üldkasutatavale telefonivõrgule ning pakkuma õigusaktidega nõutud korras sidumisteenust.
Uue lepingu kohaselt peab Eesti Telefon viima oma üldkasutatava telefonivõrgu tasemele, mis tagab hiljemalt 1. jaanuariks 2004. tarbijale numbri säilimise ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja valimise.
Riik võtab endale kohustuse mitte diskrimineerida Eesti Telefoni võrreldes teiste telekommunikatsioonioperaatoritega Eestis.