Kreenholm peab koondama 300 inimest

Artikkel

- Uudised
- 22. oktoober 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreenholm peab koondama 300 inimest
Kulude tasakaalus hoidmiseks peab Kreenholm samas koondama kuni 300 inimest praegusest umbes 5000 töötajast, ütles Kreenholmi Valduse juhatuse esimees Meelis Virkebau.
Kreenholmis töötab Virkebau teatel veidi üle 5000 inimese. Arvates maha lapsepuhkusel ja sõjaväes olijad, on töötajate arv 4800 ringis.
Virkebau sõnul peab saavutatud palgaleppe tulemusel kuni 300 inimest koondama, sest ettevõte ei saa vabaturu tingimustes tootmiskulusid suurendada, vaid peab need hoidma teatud tasemel.
Praegu on Kreenholmi aastane palgakulu 270 miljonit krooni.
Täpne võimalik koondatavate arv selgub Virkebau teatel 1. novembriks, kui ettevõte on valmis saanud tuleva aasta eelarve.
Kreenholmi ametiühingutega on juhtkond saavutanud põhimõttelise kokkuleppe tõsta tuleval aastal töötajate palkasid üheksa protsendi võrra, ütles Virkebau. Läbirääkimiste alguses nõudsid töötajad 10protsendilist palgatõusu, tööandja oli nõus viieprotsendilise kasvuga.
Veel sisaldab põhimõtteline kokkulepe juhtkonna lubadust korraldada ja kinni maksta öises vahetuses töötavate inimeste toitlustamine.
Järgmise etapina esitab tööandja ametiühingutele uued töötasustamise vormid, mis lubab 2002. aastal Kreenholmi töötajate palgad riiklikust alampalgast lahti siduda, rääkis Virkebau.
Tööandja- ja võtja vahelisele lepingule 2001. aasta tingimuste kohta on kavas alla kirjutada ülejärgmisel nädalal, see on vaja veel juriidiliselt korrektsesse vormi viia nii eesti- kui ka venekeelses variandis.
Kreenholmi töötajate kollektiivlepingu seotus alampalgaga on seni takistanud üleriigilises alampalgas kokkuleppele jõudmast.
Neljapäeval otsustas Tööandjate ja Tööstuse Keskliit (ETTK), et peab võimalikuks 1550kroonist palga alammäära 2001. aastal. ETTK pidas alampalga määra tõstmist 1550 kroonini võimalikuks tänu läbimurdele palgasüsteemide alampalgast lahtisidumiseks peetud läbirääkimistes.
Ametiühingute keskliit nõudis esialgu järgmiseks aastaks 1650kroonise alampalga kehtestamist, tööandjate nõudmine oli 1470, mis kõneluste käigus lähenesid vastavalt 1600 ja 1500 kroonile.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) peasekretär Raivo Paavo ütles, et Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu otsus tõsta alampalka vaid 1550 kroonini tekitab ametiühingutes sügavat nördimust.
Ametiühingu liikmesliitude esimehed kogunesid pühapäeval, et arutada olukorda. Teisipäeval kujundab oma seisukoha EAKLi juhatus.
Tänavused kolmepoolsed läbirääkimised valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel tuleva aasta alampalga üle on liiva jooksnud, sest viimased olid kategooriliselt vastu tekstiilitööstusele palga osas erandi tegemisele.
Autor: BNS
Hetkel kuum