Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreenholm peab koondama 300 inimest

    Kulude tasakaalus hoidmiseks peab Kreenholm samas koondama kuni 300 inimest praegusest umbes 5000 töötajast, ütles Kreenholmi Valduse juhatuse esimees Meelis Virkebau.
    Kreenholmis töötab Virkebau teatel veidi üle 5000 inimese. Arvates maha lapsepuhkusel ja sõjaväes olijad, on töötajate arv 4800 ringis.
    Virkebau sõnul peab saavutatud palgaleppe tulemusel kuni 300 inimest koondama, sest ettevõte ei saa vabaturu tingimustes tootmiskulusid suurendada, vaid peab need hoidma teatud tasemel.
    Praegu on Kreenholmi aastane palgakulu 270 miljonit krooni.
    Täpne võimalik koondatavate arv selgub Virkebau teatel 1. novembriks, kui ettevõte on valmis saanud tuleva aasta eelarve.
    Kreenholmi ametiühingutega on juhtkond saavutanud põhimõttelise kokkuleppe tõsta tuleval aastal töötajate palkasid üheksa protsendi võrra, ütles Virkebau. Läbirääkimiste alguses nõudsid töötajad 10protsendilist palgatõusu, tööandja oli nõus viieprotsendilise kasvuga.
    Veel sisaldab põhimõtteline kokkulepe juhtkonna lubadust korraldada ja kinni maksta öises vahetuses töötavate inimeste toitlustamine.
    Järgmise etapina esitab tööandja ametiühingutele uued töötasustamise vormid, mis lubab 2002. aastal Kreenholmi töötajate palgad riiklikust alampalgast lahti siduda, rääkis Virkebau.
    Tööandja- ja võtja vahelisele lepingule 2001. aasta tingimuste kohta on kavas alla kirjutada ülejärgmisel nädalal, see on vaja veel juriidiliselt korrektsesse vormi viia nii eesti- kui ka venekeelses variandis.
    Kreenholmi töötajate kollektiivlepingu seotus alampalgaga on seni takistanud üleriigilises alampalgas kokkuleppele jõudmast.
    Neljapäeval otsustas Tööandjate ja Tööstuse Keskliit (ETTK), et peab võimalikuks 1550kroonist palga alammäära 2001. aastal. ETTK pidas alampalga määra tõstmist 1550 kroonini võimalikuks tänu läbimurdele palgasüsteemide alampalgast lahtisidumiseks peetud läbirääkimistes.
    Ametiühingute keskliit nõudis esialgu järgmiseks aastaks 1650kroonise alampalga kehtestamist, tööandjate nõudmine oli 1470, mis kõneluste käigus lähenesid vastavalt 1600 ja 1500 kroonile.
    Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) peasekretär Raivo Paavo ütles, et Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu otsus tõsta alampalka vaid 1550 kroonini tekitab ametiühingutes sügavat nördimust.
    Ametiühingu liikmesliitude esimehed kogunesid pühapäeval, et arutada olukorda. Teisipäeval kujundab oma seisukoha EAKLi juhatus.
    Tänavused kolmepoolsed läbirääkimised valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel tuleva aasta alampalga üle on liiva jooksnud, sest viimased olid kategooriliselt vastu tekstiilitööstusele palga osas erandi tegemisele.
    Autor: BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.