Sepp: korteritehingute eest vastutab ka praegune linnavõim

Elmar Sepp ütles eile korteriskandaali puudutavaid küsimusi kommenteerides, et tühjalt seisvate pindade väljaehitamiseks andmise protsess sai alguse 1996. aastal ning see kestis tänavu suveni, kusjuures kõikvõimalikele lepingutele on selle aja jooksul alla kirjutanud kõik kesklinnavanemad ja nende asetäitjad.

?Ei taha ennast õigustada, kuid hinnang tuleb anda protsessile tervikuna, ka praegusele kesklinna valitsusele ja linnavalitsusele,? ütles Sepp. ?Olen nõus kandma vastutust kongis number 13, kui kongis number 14 ja 15 on praegune kesklinna vanem Siim Kiisler ja linnapea Jüri Mõis,? märkis ta.

Sepa sõnul anti tookord pindu välja enampakkumise teel ning linn oli pakkujatele seadnud rasked tingimused, samuti on kõik lepingud õiguslikult korrektsed.

Ta lisas, et praegune kesklinna valitsus on ka ise sõlminud mitmeid selliseid lepinguid, mida heidetaks ette eelnevatele kesklinna vanematele, nagu näiteks Pikk 55 üürileping tänavu maikuus.

Sepp eitas korteriskandaali selgitamiseks korraldatud pressikonverentsil selle teadlikku ajastatust praeguse võimuvaakumiga Tallinnas. Samuti ütles ta, et ei hakka võimuvahetuse korral enam kesklinna vanemaks. ?Pole kombeks tagasi minna samale töökohale.?

Tallinna linnapea Jüri Mõis omakorda nimetas eile linnavalitsuse pressikonverentsil palaganiks opositsiooni tegevust ning kinnitas, et võimuliit on praegu rohkem konsolideerunud kui varem ning võimuvahetust pealinnas ei ole hoolimata möödunudnädalasest umbusaldusavaldusest oodata.

?Oleme aastase valitsemisaja jooksul kujundanud õhkkonna, kus inimesed saavad teenuseid, ilma et tuleks ametnikele altkäemaksu anda,? ütles Mõis. ?Varem oli see tunduvalt teistmoodi ning see võib tagasi tulla, kui asjad lähevad teisiti,? viitas linnapea võimuvahetuse võimalikele tagajärgedele.

Mõis ütles, et praegu on Tallinna asjad palju läbipaistvamad, kui nad olid varem, ning pidas valedeks süüdistusi linnavõimu tsentraliseerimise ning allmaailmaga seotuse kohta.

Segased korteritehingud viisid pealinna võimuliidust opositsiooni poolele Koonderakonna, millega kaotati linna volikogus kaks häält. Sellele lisandus veel eelmisel nädalal kolme senise koalitsiooniliikme toetus opositsiooni algatatud umbusaldusavaldusele linnapea ning volikogu esimehe suhtes. Kui koalitsioon ei suuda üleläinud hääli järgmise nädala lõpuks tagasi võita, on Tallinnas oodata võimuvahetust.