• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kõrghariduse omandamine tuleb muuta tasuliseks?

    Tõenäoliselt on see valdkond, milles tehtavad muudatused nõuavad teatud sotsiaalset konsensust. Aga teisalt on see nii õrn teema, puudutab kõiki ja kõik sooviksid loomulikult haridust tasuta saada.
    Vähemalt sihiks tuleks seada kõrghariduse tasuliseks muutmine. Ma ei usu, et n-ö järsk köite läbiraiumine ja otsus ühel hetkel kõrgharidus tasuliseks viia, meile suurt midagi annab. See peaks toimuma järk-järgult. Praegune süsteem igal juhul kaua vastu ei pea ja kõik sammud, mis viivad hariduse väärtustamiseni ? sealhulgas kõrghariduse tasuliseks muutmine ? on teretulnud.
    Kõrghariduse tasuliseks muutmine on võrreldav pensionireformi või rahareformiga. Kui sa annad selle rahva kätte otsustamiseks, siis kõik mõtlevad pigem enda peale, kui ühiskonna peale ja siis ei tule nendest reformidest midagi välja.
    Minu jaoks ei ole kõrghariduse tasuliseks muutmine nii oluline küsimus. Olulisem on see, kes on Eestis kõrghariduse tellija ja mida ta tellib. Kui riik on tellija ja selle eest maksab, siis ka selline lähenemine on täitsa OK. Põhiküsimus on, mis asi on see riiklik tellimus. Praegune riiklik tellimus on absurd. On täiesti mõttetuid tellimusi ja teisalt on väga olulised valdkonnad katmata.
    Kõigepealt tuleb paika panna, milliseid spetsialiste ja kui palju on meil vaja koolitada. Alles siis saab hakata arutama, kas tuleb muuta täiel määral tasuliseks, osaliselt tasuliseks või jääb osa õppekohti ka tasuta. Tasuliseks muutmine peab lähtuma konkreetsetest õppekohtadest, see ei saa olla üldine.
    Ilmselt peaks. Probleem on aga selles, et erinevalt muust tsiviliseeritud maailmast on meil noorel inimesel praktiliselt võimatu õpingute finantseerimiseks pangalaenu saada. Kui laenu õnnestubki saada, siis on laenuintress üks maailma kõrgemaid. Kõrghariduse tasuliseks muutmine jääb seetõttu tehnilise takistuse taha.
    Muudmoodi ei saa aga kõrgkool õitseda kui eravahendite arvelt. Harvardi ülikooli eelarve on minu teada suurem kui Eesti Vabariigi eelarve ja seetõttu nad saavad palgata maailma tipp-professoreid jt. Kõrgkool peab põhinema erakapitalil ja kui see nii on, siis ei ole muudmoodi võimalik kõrgkooli rahastada kui õppemaksu kaudu. Loomulikult peaks olema ka riiklik programm, mis andekate inimeste õpinguid toetaks ja kokkulepe riigi ning üliõpilase vahel: kui riik õpinguid finantseerib, siis läheb ta teatud ajaks konkreetsesse ametiasutusse tööle.
    Tasapisi tuleb hakata minema üle tasulisele kõrgharidusele. Lõppkokkuvõttes ju keegi maksab hariduse omandamise kinni. Praegu on see maksja anonüümne.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.