Kas kõrghariduse omandamine tuleb muuta tasuliseks?

Tõenäoliselt on see valdkond, milles tehtavad muudatused nõuavad teatud sotsiaalset konsensust. Aga teisalt on see nii õrn teema, puudutab kõiki ja kõik sooviksid loomulikult haridust tasuta saada.

Vähemalt sihiks tuleks seada kõrghariduse tasuliseks muutmine. Ma ei usu, et n-ö järsk köite läbiraiumine ja otsus ühel hetkel kõrgharidus tasuliseks viia, meile suurt midagi annab. See peaks toimuma järk-järgult. Praegune süsteem igal juhul kaua vastu ei pea ja kõik sammud, mis viivad hariduse väärtustamiseni ? sealhulgas kõrghariduse tasuliseks muutmine ? on teretulnud.

Kõrghariduse tasuliseks muutmine on võrreldav pensionireformi või rahareformiga. Kui sa annad selle rahva kätte otsustamiseks, siis kõik mõtlevad pigem enda peale, kui ühiskonna peale ja siis ei tule nendest reformidest midagi välja.

Minu jaoks ei ole kõrghariduse tasuliseks muutmine nii oluline küsimus. Olulisem on see, kes on Eestis kõrghariduse tellija ja mida ta tellib. Kui riik on tellija ja selle eest maksab, siis ka selline lähenemine on täitsa OK. Põhiküsimus on, mis asi on see riiklik tellimus. Praegune riiklik tellimus on absurd. On täiesti mõttetuid tellimusi ja teisalt on väga olulised valdkonnad katmata.

Kõigepealt tuleb paika panna, milliseid spetsialiste ja kui palju on meil vaja koolitada. Alles siis saab hakata arutama, kas tuleb muuta täiel määral tasuliseks, osaliselt tasuliseks või jääb osa õppekohti ka tasuta. Tasuliseks muutmine peab lähtuma konkreetsetest õppekohtadest, see ei saa olla üldine.

Ilmselt peaks. Probleem on aga selles, et erinevalt muust tsiviliseeritud maailmast on meil noorel inimesel praktiliselt võimatu õpingute finantseerimiseks pangalaenu saada. Kui laenu õnnestubki saada, siis on laenuintress üks maailma kõrgemaid. Kõrghariduse tasuliseks muutmine jääb seetõttu tehnilise takistuse taha.

Muudmoodi ei saa aga kõrgkool õitseda kui eravahendite arvelt. Harvardi ülikooli eelarve on minu teada suurem kui Eesti Vabariigi eelarve ja seetõttu nad saavad palgata maailma tipp-professoreid jt. Kõrgkool peab põhinema erakapitalil ja kui see nii on, siis ei ole muudmoodi võimalik kõrgkooli rahastada kui õppemaksu kaudu. Loomulikult peaks olema ka riiklik programm, mis andekate inimeste õpinguid toetaks ja kokkulepe riigi ning üliõpilase vahel: kui riik õpinguid finantseerib, siis läheb ta teatud ajaks konkreetsesse ametiasutusse tööle.

Tasapisi tuleb hakata minema üle tasulisele kõrgharidusele. Lõppkokkuvõttes ju keegi maksab hariduse omandamise kinni. Praegu on see maksja anonüümne.