Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ei au ega aru

    Kui Jüri Mõis Isamaaliidu ?musta hobusena? möödunud kevadel valimisareenile ilmus, oli tema veenmisloogika lihtne: vaadake mind ? sain hakkama Hansapanga juhina, saan ka linnajuhina. ?Olen Isamaaliidu linnapeakandidaat,? kirjutas ta oma valimisreklaamis ?Ausalt ja arukalt?. ?Olen tegelnud ettevõtlusega ja ehitanud üles panga. Seetõttu tean, mis on raha ja selle väärtus.?
    Teab muidugi! Kohe pärast tema võimuletulekut tõsteti vee hinda, paugupealt kahekordistati ühistranspordi maksumust. ?Tallinna eelarve on 2,5 miljardit krooni ja ma ütlen lihtsa linnakodanikuna, et seda raha saab palju mõistlikumalt kasutada,? ütles Jüri Mõis. ?Linna vara ja rahaga tuleb ümber käia nõnda, et sellest ikka linnaelanikele tulu tõuseks.?
    Ja, öelnud seda, tegi ta ettepaneku tõsta nüüd järsult omaenda ning lähikondlaste palka, nii et see oleks kõrgem kui Eesti Vabariigi presidendil.
    Trammi- ja bussipileti hind kasvab, aga Jüri Mõis võtab endale autohüvitist kuus 8000 krooni. Sama palju transpordikompensatsiooni saavad tema linnavalitsuse liikmed ka siis, kui neil isiklikku autot pole... Mis tulu tõuseb linnaelanikele linnapea ja tema meeskonna niisugusest varjamatust ahnusest? ?Pigem langetan otsuseid selle alusel, kus rohkem teenida saab,? tunnistas linnapea Eesti Päevalehele 29. jaanuaril.
    Mis Jüri Mõisa pangaminevikku puutub, siis see on veel piisavalt hämar. Kurjad keeled räägivad, et ta ei saanud sealgi eriti hakkama ning et tema lahkumine Hansapangast oli seotud Rootsi omanike arvates pangajuhile sobimatu kiindumusega oma siinsetesse allilmasõpradesse. Pangast kaasa saadud rahaga ostis ta aga Isamaaliidult uue, poliitilise karjääri.
    ?Tallinn on meie linn,? kuulutas Jüri Mõis linnapea kohta rihtides ja muidugi on neid, kellele Jüri Mõis nüüd meeldibki. Võib julgelt väita, et niisuguse juhina sobib ta ligikaudu kümnele protsendile Tallinna elanikest. Aga 40?50% elab Tallinnas neid, kellele ta ei sobi, kellel teda nähes karvad turri tõusevad. Ülejäänutel ? ligi pooltel ? on ükskõik.
    Ja Jüri Mõis on teinud kõik, et nende ükskõiksete arv kasvaks, et lihtsad linnakodanikud aina jäägitumalt oleksid mässitud oma igapäevastesse muredesse ja jätaksid linna juhtimise ning uute koormiste väljamõtlemise segamatult tema hooleks.
    ?Lihtsalt negatiivse energia hulk on läinud nii suureks, et peab midagi muutuma,? kirjutas Epp-Maria Kokamägi 23. oktoobri Eesti Päevalehes linnavõimu vahetuse vajalikkusest. Ja kirjanduskriitik Vaapo Vaher leiab 27. oktoobril samas ajalehes, et Jüri Mõisa ?mammonahullus, kultuurikaugus ja hingetu ratsionalism vääriksid satiirilist jäädvustamist?.
    Nüüd küsib Jüri Mõis imestunult, mis see siis olgu, et linna ei saagi juhtida nagu panka ega lüpsta nagu lojuste karja. Hea oleks, kui see hamletlik küsimus viiks ta vastuseni, et linna juhtimiseks on vaja teistsugust mentaliteeti, teistsugust hingekultuuri ja teistsuguseid oskusi, kui on temal.
    Jüri Mõis on linnajuhina asjatundmatu. Lubas koondada 10 000 linnaametnikku, kui neid on ainult 1500. Lubas linnaametnike palgatõusu saavutada koondamiste arvel, kuid nüüd küsib nende palgatõusuks 42 miljonit krooni lisaraha.
    Tema ?lapsesuu?, mis algul mõjus isegi lõbustavalt, on paljastanud lootusetu künismi. Kõrgeimat linnvõimuorganit, Tallinna volikogu nimetas ta ?lollide karjaks? ? ja kuulutas volikogust mööda minnes välja konkursi linnadirektorite kohale.
    Jüri Mõisa jutud Tallinna arengust on osutunud viljatuteks unistusteks. Alates sellest, et ta tahtnuks kogu Eesti rahva Tallinna kolida, ja lõpetades sellega, et ta pool aastat tagasi lubas noortele peredele odavaid, 400 000 krooni maksvaid eramuid. Seegi plaan on nüüd utoopiana häbiväärselt läbi kukkunud.
    Asemele püstitas Jüri Mõis kõlava loosungi muuta Tallinn Läänemere piirkonna kõige kiiremini arenevaks linnaks. Ilusad sõnad, kuid diletandi käes on niisugune plaan lausa ohtlik. Kiiresti ei saa juhtida sotsiaalselt tasakaalustamata linna, eriti, kui pole veel selgegi, kuhu see linn nii kiiresti peaks arenema. Terviklik linna juhtimise kava on ju senini volikogule esitamata.
    Tallinn on siiski liiga suur ja vastutusrikas struktuur, et siin saaks lubada niisuguses mastaabis avantüüre. See arusaamine on kasvanud ärevuseks enamiku linnavolinike hinges. Nad tunnevad, et kunagi võiks keegi neilt küsida: kus siis sina olid, kui niisugused jamad sündima hakkasid? Mida tegid siis sina?
    Enamik volikogu liikmeid võib pärast neljapäevast umbusaldusavaldust sellele küsimusele vastata: mina mõistsin, et niimoodi enam jätkata ei saa ? mina hääletasin Jüri Mõisa tagandamise poolt!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Powell: intressitõstmise tempo aeglustamine on võimalik, kuid võitlus inflatsiooniga pole läbi
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Janek Stalmeister: tarneahela finantseerimise digipööre sünnib Eesti fintech-firmas
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.

Olulisemad lood

Lahkus Tarmeko loonud Olev Nigul
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.