Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firmade turul tegutseja koligu ruttu internetti

    Juhul, kui müüte kaupu firmade turul (B2B) ja teil ei ole veel väljundit internetis, siis looge see väljund kindlasti praegu.
    Kui teie põhiklientideks on elanikud (B2C), olge investeerimisel ettevaatlikum. Elanikkonnale orienteerumisel tuleb kindlasti arvestada sihtrühma ja kaubarühma iseärasustega. Kuna äriturud on ka Eesti kontekstis perspektiivsemad, siis nendest järgnevalt ka lähemalt.
    Juba praegu kasutab ligi 70 protsenti Eesti firmade tipp- ja keskastmejuhtidest internetti vähemalt kord nädalas. Kindlasti kasvab see näitaja veelgi. Firmade vaheline suhtlus on oluliselt laiaulatuslikum nähtus, kui vaid kaupade ost ja müük. Meilide saatmine koostööpartneritele on enamikes kontorites igapäevane tegevus.
    Firmad on kindlasti huvitatud aja ning kulude kokkuhoiust, mida interneti kasutamine ka võimaldab.
    Kevadel ostis interneti vahendusel kaupu 12 protsenti Eesti juhtidest, mis on kolm kuni neli korda suurem näitaja kui elanikkonna seas keskmiselt. Kuigi ostetud kaubad olid tookord üsna sarnased üldiselt elanikkonna poolt ostetavaga, väitis ligi kolm neljandikku juhtidest, et tegi oste firma jaoks. Siiski võib väita, et interneti keskkond on ka juhtide jaoks kaupade ostukohana veel suhteliselt võõras.
    Konverentsil Balttrade 2000 esitas maailma ühe suurima audiitorfirma Arthur Andersen esindaja oletuse, et selle kümnendi lõpus toimub 50 kuni 70 protsenti firmade vahelisest kaupade müügist internetis.
    Seega, kui soovite olla konkurentsivõimeline, tuleks juba praegu otsida müügi ja ka ostu väljundit internetis. Kui mitte päris oma lehekülje kaudu, siis kindlasti mõne partneriga koostöös.
    Firmade turul on kaupade müümiseks ning klientidega suhtlemiseks mitmeid võimalusi.
    Müüja seisukohast oleks kõige lihtsam panna kaup laiatarbemüüki või oksjonile. Üsna selge on see, et kõik firmad sellisel viisil kaupu müüa ei saa.
    Eelistatud olukorras on need, kelle toode on standardne ? ei ole vaja tellija soovide kohaselt vormida, ega vaja üle vaatamist. Nagu Eesti kogemus näitas (B2B offer), tuleb olla veendunud, et potentsiaalsed kliendid pakutavale teabele ligi pääsevad.
    Hea variant juba olemasolevate koostööpartneritega suhtlemiseks on ekstranet. Ekstranetis pääsevad kliendid parooli kasutades ligi nende firmaga seotud teabele. Uusi kliente ei ole ekstraneti vahendusel leida võimalik. Eesmärk on praegust tööd lihtsustada. Üsna tõenäoline on, et mõne aasta pärast edastatakse enamus tellimusi kauplusest hulgifirmale just sedalaadi suhte kaudu.
    Kolmanda alternatiivina, võib luua ka kodulehekülje, mis on avatud kõikidele potentsiaalsetele klientidele. Koduleheküljel olev teave annab võimaluse läheneda ka neile, kes teiste meediakanalite vahendusel teie firmast kuulnud ei ole.
    Kuigi enamus interneti vahendusel tehtavatest ostudest tehakse kohalikest firmadest (ka Eestis), annab kodulehekülg võimaluse leida endale kliente ka muudest riikidest.
    Valiku tegemine, kuidas müüa, sõltub ühest küljest ärivaldkonnast ehk kaubast, mida müüa soovitakse. Teisalt on oluline fikseerida, kui palju olete nõus e-kaubanduse arendusse investeerima.
    Kui oma lehekülje tegemine võib kalliks osutuda, on mõttekas teiste firmadega koostööd teha.
    Autor: Ülle Pärnoja
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Analüütikud ennustavad minu portfellile vältimatut tõusu
Rekordiliselt kehva aasta järel ootan seda suurema südamevärinaga uut tulemuste hooaega ning piilun oma portfelli tulevikuperspektiivi läbi analüütikute hinnasihtide.
Rekordiliselt kehva aasta järel ootan seda suurema südamevärinaga uut tulemuste hooaega ning piilun oma portfelli tulevikuperspektiivi läbi analüütikute hinnasihtide.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Küünlatootja andis töötajatele palgakärpe hoiatuse ja ähvardab suitsetajaid trahvida Advokaat selgitab: kuidas õigesti palku kärpida
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.