Firmade turul tegutseja koligu ruttu internetti

Juhul, kui müüte kaupu firmade turul (B2B) ja teil ei ole veel väljundit internetis, siis looge see väljund kindlasti praegu.

Kui teie põhiklientideks on elanikud (B2C), olge investeerimisel ettevaatlikum. Elanikkonnale orienteerumisel tuleb kindlasti arvestada sihtrühma ja kaubarühma iseärasustega. Kuna äriturud on ka Eesti kontekstis perspektiivsemad, siis nendest järgnevalt ka lähemalt.

Juba praegu kasutab ligi 70 protsenti Eesti firmade tipp- ja keskastmejuhtidest internetti vähemalt kord nädalas. Kindlasti kasvab see näitaja veelgi. Firmade vaheline suhtlus on oluliselt laiaulatuslikum nähtus, kui vaid kaupade ost ja müük. Meilide saatmine koostööpartneritele on enamikes kontorites igapäevane tegevus.

Firmad on kindlasti huvitatud aja ning kulude kokkuhoiust, mida interneti kasutamine ka võimaldab.

Kevadel ostis interneti vahendusel kaupu 12 protsenti Eesti juhtidest, mis on kolm kuni neli korda suurem näitaja kui elanikkonna seas keskmiselt. Kuigi ostetud kaubad olid tookord üsna sarnased üldiselt elanikkonna poolt ostetavaga, väitis ligi kolm neljandikku juhtidest, et tegi oste firma jaoks. Siiski võib väita, et interneti keskkond on ka juhtide jaoks kaupade ostukohana veel suhteliselt võõras.

Konverentsil Balttrade 2000 esitas maailma ühe suurima audiitorfirma Arthur Andersen esindaja oletuse, et selle kümnendi lõpus toimub 50 kuni 70 protsenti firmade vahelisest kaupade müügist internetis.

Seega, kui soovite olla konkurentsivõimeline, tuleks juba praegu otsida müügi ja ka ostu väljundit internetis. Kui mitte päris oma lehekülje kaudu, siis kindlasti mõne partneriga koostöös.

Firmade turul on kaupade müümiseks ning klientidega suhtlemiseks mitmeid võimalusi.

Müüja seisukohast oleks kõige lihtsam panna kaup laiatarbemüüki või oksjonile. Üsna selge on see, et kõik firmad sellisel viisil kaupu müüa ei saa.

Eelistatud olukorras on need, kelle toode on standardne ? ei ole vaja tellija soovide kohaselt vormida, ega vaja üle vaatamist. Nagu Eesti kogemus näitas (B2B offer), tuleb olla veendunud, et potentsiaalsed kliendid pakutavale teabele ligi pääsevad.

Hea variant juba olemasolevate koostööpartneritega suhtlemiseks on ekstranet. Ekstranetis pääsevad kliendid parooli kasutades ligi nende firmaga seotud teabele. Uusi kliente ei ole ekstraneti vahendusel leida võimalik. Eesmärk on praegust tööd lihtsustada. Üsna tõenäoline on, et mõne aasta pärast edastatakse enamus tellimusi kauplusest hulgifirmale just sedalaadi suhte kaudu.

Kolmanda alternatiivina, võib luua ka kodulehekülje, mis on avatud kõikidele potentsiaalsetele klientidele. Koduleheküljel olev teave annab võimaluse läheneda ka neile, kes teiste meediakanalite vahendusel teie firmast kuulnud ei ole.

Kuigi enamus interneti vahendusel tehtavatest ostudest tehakse kohalikest firmadest (ka Eestis), annab kodulehekülg võimaluse leida endale kliente ka muudest riikidest.

Valiku tegemine, kuidas müüa, sõltub ühest küljest ärivaldkonnast ehk kaubast, mida müüa soovitakse. Teisalt on oluline fikseerida, kui palju olete nõus e-kaubanduse arendusse investeerima.

Kui oma lehekülje tegemine võib kalliks osutuda, on mõttekas teiste firmadega koostööd teha.

Autor: Ülle Pärnoja