• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikud jagavad Tallinna Sadamat

    Kinnitamata andmetel on kabinetivaikuses valminud praeguse võimukoalitsiooni otsus jagada AS Tallinna Sadam neljaks sadamaks. Isamaaliiduga seotud huvigrupp on ilmutanud huvi Paldiski sadama, Reformierakond aga Muuga ja Paljassaare sadamate vastu, Vanasadam jääks Tallinna linnale, selgitas sadama teemat hästi valdav anonüümne allikas. Teise skeemi järgi saaks ka Paljassaare sadam linna omaks, Muuga jääks aga esialgu riigi omandusse.
    Keskerakondlasest riigikogu liige Liina Tõnisson ütles, et on sadama jaotamisest osadeks kuulnud, kuid ei saa kellelegi sõrmega näidata ega ühtki fakti tuua. ?Sahinad aga käivad ja on kindel, et raudtee erastamisega seoses sõlmitakse mitmesuguseid kokkuleppeid,? tõdes ta.
    Majandusminister Mihkel Pärnoja hinnangul on tegu kuulujutuga. ?Ma ei arva, et raudtee omanikul oleks väga suur vajadus olla mõne sadama omanik, sest peale transiidi on Tallinna Sadamal teisigi funktsioone, mil pole raudteega mingit pistmist,? selgitas ta.
    Samas ei välistanud minister võimalust, et erinevad sadamad kunagi tulevikus iseseisvuda ja omavahel konkureerida võiks. Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, kelle haldusalasse sadam kuulub, palus oma pressiesindajal teatada, et koalitsioon pole Tallinna Sadama jagamist arutanud.
    ?Olen salaplaanidest Tallinna Sadama neljaks jagamiseks kuulnud, kuid minu arust käivad need loogilise mõtlemise vastu,? ütles Pakterminali juhatuse esimees Aadu Luukas. Ta avaldas kartust, et sel juhul suurenevad haldamiskulud ja tõusevad sadamamaksud, mis lõppkokkuvõttes vähendab meie sadamate konkurentsivõimet. Luukase sõnul olnuks loogiline ühendada osa Tallinna Sadamast, näiteks Muuga ja Paldiski sadamad, Eesti Raudtee infrastruktuuriga ja erastada siis üksnes raudtee operaatortegevus.
    Eurodek Tallinna tehnikadirektor Valeri Melnikov lisas, et Eestil peab olema üks suur sadam ja ühtne sadamapoliitika. ?Tähtis on tõmmata kaubavood Eestisse, mitte aga konkureerida siin kohapeal omavahel,? leidis ta.
    Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov ütles, et enne kui ettevõtet lammutama hakata, peaks küsima, kellele see kasulik võiks olla. Tallinna Sadam on tema hinnangul hästi toimiv süsteem ja tänu eri kaubagruppide olemasolule üks paremini riskide vastu kaitstud sadamaid kogu ümbruskonnas.
    ?Kui me ka viimase reisija kaotame, viib kaubavedu meid ikka nulli ja kui kaubavedu mingil põhjusel kaduma peaks, veab reisilaevaliiklus meid välja,? tõi ta näite. Erinevad sadamad toetavad Sakkovi väitel üksteist ja selle koosluse vägivaldne lõhkumine poleks tema hinnangul õige. Kui Eesti Raudtee omanik saaks enda käsutusse näiteks Muuga sadama, võimaldaks see tal tõsta raudteetariife ja võtta kasum välja terminalist, osutas ta võimalikule ohule.
    Viimastel kuudel on naftatransiit Venemaalt, mis moodustab kuni 60 protsenti Tallinna Sadama kaubakäibest, kahanenud poole võrra, vähenenud on ka väetise- ja metallivedu. Tallinna Sadam koostab praegu Hollandi konsultantide abiga arenguplaani. Ehkki Sakkov kinnitas, et selles on ettevõte üks ja jagamatu, võidakse anonüümse allika sõnul just sellesse dokumenti sisse kirjutada neli sadamat.
    Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann pakkus enne Eesti Raudtee erastamisele asumist välja sadama ja raudtee infrastruktuuri ühendamise idee. Sel juhul hakanuks Eesti Raudtee tööle sadamaga samadel alustel, kus infrastruktuur kuulub riigile, kogu operaatortegevus on aga erafirmade käes.
    Selle aasta kasumiks on AS Tallinna Sadam lubanud 350 miljonit krooni, millest 60 protsenti võib riik dividendidena välja võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.