• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikud jagavad Tallinna Sadamat

    Kinnitamata andmetel on kabinetivaikuses valminud praeguse võimukoalitsiooni otsus jagada AS Tallinna Sadam neljaks sadamaks. Isamaaliiduga seotud huvigrupp on ilmutanud huvi Paldiski sadama, Reformierakond aga Muuga ja Paljassaare sadamate vastu, Vanasadam jääks Tallinna linnale, selgitas sadama teemat hästi valdav anonüümne allikas. Teise skeemi järgi saaks ka Paljassaare sadam linna omaks, Muuga jääks aga esialgu riigi omandusse.
    Keskerakondlasest riigikogu liige Liina Tõnisson ütles, et on sadama jaotamisest osadeks kuulnud, kuid ei saa kellelegi sõrmega näidata ega ühtki fakti tuua. ?Sahinad aga käivad ja on kindel, et raudtee erastamisega seoses sõlmitakse mitmesuguseid kokkuleppeid,? tõdes ta.
    Majandusminister Mihkel Pärnoja hinnangul on tegu kuulujutuga. ?Ma ei arva, et raudtee omanikul oleks väga suur vajadus olla mõne sadama omanik, sest peale transiidi on Tallinna Sadamal teisigi funktsioone, mil pole raudteega mingit pistmist,? selgitas ta.
    Samas ei välistanud minister võimalust, et erinevad sadamad kunagi tulevikus iseseisvuda ja omavahel konkureerida võiks. Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, kelle haldusalasse sadam kuulub, palus oma pressiesindajal teatada, et koalitsioon pole Tallinna Sadama jagamist arutanud.
    ?Olen salaplaanidest Tallinna Sadama neljaks jagamiseks kuulnud, kuid minu arust käivad need loogilise mõtlemise vastu,? ütles Pakterminali juhatuse esimees Aadu Luukas. Ta avaldas kartust, et sel juhul suurenevad haldamiskulud ja tõusevad sadamamaksud, mis lõppkokkuvõttes vähendab meie sadamate konkurentsivõimet. Luukase sõnul olnuks loogiline ühendada osa Tallinna Sadamast, näiteks Muuga ja Paldiski sadamad, Eesti Raudtee infrastruktuuriga ja erastada siis üksnes raudtee operaatortegevus.
    Eurodek Tallinna tehnikadirektor Valeri Melnikov lisas, et Eestil peab olema üks suur sadam ja ühtne sadamapoliitika. ?Tähtis on tõmmata kaubavood Eestisse, mitte aga konkureerida siin kohapeal omavahel,? leidis ta.
    Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov ütles, et enne kui ettevõtet lammutama hakata, peaks küsima, kellele see kasulik võiks olla. Tallinna Sadam on tema hinnangul hästi toimiv süsteem ja tänu eri kaubagruppide olemasolule üks paremini riskide vastu kaitstud sadamaid kogu ümbruskonnas.
    ?Kui me ka viimase reisija kaotame, viib kaubavedu meid ikka nulli ja kui kaubavedu mingil põhjusel kaduma peaks, veab reisilaevaliiklus meid välja,? tõi ta näite. Erinevad sadamad toetavad Sakkovi väitel üksteist ja selle koosluse vägivaldne lõhkumine poleks tema hinnangul õige. Kui Eesti Raudtee omanik saaks enda käsutusse näiteks Muuga sadama, võimaldaks see tal tõsta raudteetariife ja võtta kasum välja terminalist, osutas ta võimalikule ohule.
    Viimastel kuudel on naftatransiit Venemaalt, mis moodustab kuni 60 protsenti Tallinna Sadama kaubakäibest, kahanenud poole võrra, vähenenud on ka väetise- ja metallivedu. Tallinna Sadam koostab praegu Hollandi konsultantide abiga arenguplaani. Ehkki Sakkov kinnitas, et selles on ettevõte üks ja jagamatu, võidakse anonüümse allika sõnul just sellesse dokumenti sisse kirjutada neli sadamat.
    Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann pakkus enne Eesti Raudtee erastamisele asumist välja sadama ja raudtee infrastruktuuri ühendamise idee. Sel juhul hakanuks Eesti Raudtee tööle sadamaga samadel alustel, kus infrastruktuur kuulub riigile, kogu operaatortegevus on aga erafirmade käes.
    Selle aasta kasumiks on AS Tallinna Sadam lubanud 350 miljonit krooni, millest 60 protsenti võib riik dividendidena välja võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.