Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas numbrivahetus on õige otsus?
Pean telefoninumbrite ühtlustamist õigeks otsuseks. Eesti väiksust arvestades on otsus seda loogilisem. Kui liinid on veetud, ei ole tehniliselt vahet, kas kommuteeritakse 2 km või 200 km kaugusel asuvat kõnet. Täna toimubki näiteks Kuressaare kõnede kommuteerimine Tallinnas Nõmme jaamas.
Uute tulijate olukord paraneb, praegune prefiksi kasutamine on kliendile ebamugav, mis seab uued tulijad ETga võrreldes raskemasse positsiooni.
Tariifide koha pealt pean vajalikuks Eesti-sisese kõne hinna ühtlustamist, mis kaotab praegu esineva kohalike kõnede ristsubsideerimise kohalike kaugekõnede poolt. Eelmist näidet kasutades ? kommuteerimine toimub Tallinnas ka Kuressaarest Kuressaarde helistamise puhul, klient tasub kohaliku kõne tariifi järgi. Väga oluline on regionaalne aspekt: täna on üks ärikulude oluline komponent, telefonside, väljaspool Tallinna asuvale ettevõtjale kallim kui tallinlasele, ja on seetõttu üks regionaalse ettevõtluse arengu pidur.
Telefoninumbrite ühtlustamine on kindlasti vajalik. See annaks abonentidel võimaluse loobuda asukoha muutmisega kaasnevast tülikast telefoninumbri(te) muutmisest. Reveko Telekomil on ettevõtte kasvades tulnud mitmeid kordi kolida ning iga kord vaatamata klientide teavitamisele on meid ikka veel kuid otsitud vanade numbrite pealt. Samuti võimaldaks uus numbriplaan ühtlustada ka telefoninumbrite pikkuse. Olen korduvalt kuulnud meie välispartnereid imestamas selle üle, et kui Tallinnas on kasutusel seitsmekohalised numbrid, siis miks näiteks Paidesse helistades peavad nad valima viiekohalise numbri. Segadust tekitavad ka suunakoodide erinevad pikkused. Iseküsimus on, kas uues numbriplaanis peaks ära jätma ka suunakoodid.
Peame seda vältimatuks. 1. uue numeratsiooniplaani muutus ja aeg on määratletud telekommunikatsiooniseadusega (see pole ministri algatatud idee); 2. augustikuist numeratsiooniplaani muutust ei saanud edasi lükata 2002. a, sest selleta poleks võimalik telefoniturgu avada 2001. Vanas numeratsiooniplaanis polnud määratletud nt operaatorikoodid, geograafiliste tarbijanumbrite jaotus poleks võimaldanud uutele tulijatele mõnedes suunanumbri alades numeratsioonimahtu väljastada jmt. Kui eeldada, et konkurentsi teke on eelkõige tarbija huvides, on nii augustikuine kui 2002 toimuv just tarbija huvides, kuigi seotud ebamugavustega.
Numbri liikuvuse puudumine on üks olulisem takistus, miks klientidel on raske uute tulijate teenuseid kasutama hakata, eriti äriklientidel ? nad peavad muutma blankette, nimekaarte, oma klientide helistamisharjumusi jmt. Seega tegemist on väga olulise eeldusega turu avamiseks.
Numbri liikuvuse juurutamine avaldab survet telefonioperaatoritele ühtlustamaks kohaliku ja riigisisese kaugekõne hinnad.