Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas soodushinnaga maa erastamise tähtaega tuleks pikendada?
Kui Tallinnas 90% korteriomanikest ei ole jõudnud maad erastada, siis kindlasti tuleb tähtaega edasi lükata. Miks inimesed ei ole korteri juurde maad erastanud? Süsteem ei ole korralikult paigas. Tallinnas on töömaht liiga suur, et seda protsessi kiiresti läbi viia. Teistes linnades ? Tartus, Pärnus ? on kortermajade juurde maa erastamine jõudnud palju kaugemale.
Paljudele inimestele tuli maa erastamine üllatusena. Ei teatud, et maa hind tõuseb ja seetõttu tekkis alles viimastel kuudel huvi maa erastamise vastu ja hakati riigiametite uksi kulutama. Arvan, et hirmutamisega ei ole võimalik panna inimesi maad erastama. Tegelikult on probleem paljuski selles, et ei ole moodustatud ühistuid. Tuleks rohkem propageerida ühistute moodustamist ning siis läbi selle ka korteriomandi seadmist. Inimestel ei ole ka selge see, et kui nad maad ei erasta, siis tuleb neil lõpuks seada hoonestusõigus. Inimesed mõtlevad, et küll riik hoolitseb. Nii see aga ei ole.
Bürokraatia on aetud nii keeruliseks, et korteriomandi seadmine vältab minimaalselt poolteist aastat. Kui bürokraatia ja seadusandlus on loonud sellise takistusriba, siis ei tuleks inimesi karistada maahinna tõusuga.
Alustasime riigikogu majanduskomisjonis diskussiooni, kuidas edasi minna. Kas on üldse mõtet kanda kinnistusraamatusse suure korteriarvuga majades asuvale korterile kuuluvat maaosa? Mõnikord võib see maa piirduda ruutmeetri või paariga. Jõudsime seisukohale, et siin on omandireformi teatud perioodil tehtud põhimõtteline viga. Kui need paneelmajad tuleb mõnekümne aasta pärast lammutada, siis seisavad munitsipaalvõimud olukorra ees, kus tühjal maa-alal kuulub sadadele inimestele mõne meetri pikkusi maaribasid. Tegime justiitsministrile ettepaneku, et kirgliku maaerastamise kõrval tuleb pakkuda korteriomanikele välja ka teisi võimalusi.
Tuleks pikendada. Arvan, et inimesed soovivad maad erastada, aga see eeldab teatud protseduuride tegemist ? korteriühistu moodustamist või korterite vahel ühise tegevuse lepingu sõlmimist. Paljud ei ole ka teadvustanud ? kui korteri juurde maad ei erastata, siis võib korteri edasine realiseerimine tekitada probleeme.
Kindlasti ei ole tähtaja pikendamine mingi imerohi. Loodetavasti tänu selle ümber puhkenud meediakärale aga nii mõnigi inimene teadvustab, et ka korteri juurde maa erastamine oleks vaja korda ajada.