• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulubaasi kasv peitub aktsiisides

    Kas valitsuse esitatud tuluprognoos 2001. aastaks väljendab riigi tegelikke võimalusi? Kas mõned koalitsioonierakonnad tahavad eelarve õhku täis pumbata? Neile küsimustele vastuseid otsides jääb mulje, et rehkendada osatakse Eestis ainult rahandusministeeriumis. Sealt kuuleme: tulubaasi suurendada ei saa. Vastasel juhul satub ohtu riigieelarve tasakaal.
    Samas jätavad rahandusministeerium ja temaga unioonis esinev Eesti Pank endale varuväljapääsu ? ülelaekumises pole midagi hullu, sest Eestile tuleks ülejäägiga eelarve ainult kasuks.
    Parlamendis esindatud erakonnad ei välista siiski võimalust tulubaasi saja miljoni kuni mitme miljardi krooni võrra suurendada. Jättes populistide miljardiunelmad kõrvale, leiame siiski, et järgmise aasta riigieelarvet võib mõnesaja miljoni krooni võrra suurendada, sest eelarveprojektis ei kajastu praegu mitte kõik riigi võimalikud tulud. Võiksime jääda väga konservatiivse eelarve juurde, aga siis jääksid finantseerimata mitmed väga olulised valdkonnad: vallateed, koolitoit, bussiliinid. Nõustun esmaspäeval siinsamas kirjutanud Eesti Panga endise asepresidendi Peter Lõhmuse mõttega: ?Tänases olukorras, kus riik pole suutnud tagada kehtestatud maksude laekumist ning seadusesilm näib jõetuks jäävat mitme avaliku saladusena tuntud maksupettuse ees, tundub maksupoliitika tähelepanu koondumine maksukoormusele enneaegsena.?
    Me ei tohi maksukoormuse alandamisena käsitleda lihtsalt maksude mittekogumist. Riigi võimetus kehtestatud makse koguda õõnestab otseselt riigi autoriteeti ja paneb ausaid maksumaksjaid ebavõrdsesse olukorda. Sellega seoses väidan, et tuleva aasta eelarveprognoos on kohati ülikonservatiivne ning selles ei kajastu avalikult deklareeritud võitlus varimajanduse ja aktsiisipetturitega.
    Näiteks tubakaaktsiisi peaks 2001. aasta eelarveprojekti järgi laekuma 28 miljonit krooni vähem, kui oli tegelik laekumine 1999. aastal. Tuletame meelde, et 1999. aastal oli tubakaaktsiis madalam ning aasta lõpus osteti märkimisväärne kogus tubakatooteid odavama aktsiisiga. See viis alla käesoleva aasta aktsiisilaekumise.
    Viimastel kuudel aga on laekumine ca 50 miljonit kuus, mis koos järgmise aasta suveks planeeritud tubakaaktsiisiseaduse muutusega peaks aktsiisilaekumise viima vähemalt 1999. aasta tasemele. Lisaks sellele olen veendunud, et salakaubanduse ohjamisel laekuksid veel täiendavad miljonid tubakaaktsiisi.
    Mootorikütuse tarbimist, seega ka mootorikütuse aktsiisi laekumist on 2001. aastaks võrreldes 1999. aasta tegelikuga vähendatud 10 võrra. Sellega tuleb ilmselt loogikast lähtuvalt nõustuda, sest kütuse hind on tohutult tõusnud. Siiski valitseb Eesti suuremates linnades ja põhimaanteedel autodeuputus. Olen kindel, et need sõidukid liiguvad edasi ikka kütuse, aga mitte hea tahte jõul.
    Ma ei saa aga nõus olla, et rahandusministeerium on prognoosinud diislikütuse tarbimise vähenemist 44. Kui piirduksime ka siin tarbimise 10 vähenemisega, võiks järgmise aasta eelarve kosuda 112 mln krooni võrra.
    Kui võtaksime tuluprognoosi aluseks kütuste reaaltarbimise, siis peaks eelarvesse laekuvad täiendavad summad olema üpriski suured. Näiteks tarvitatakse Eestis kerget kütteõli sihtotstarbel ehk ahjudes umbes 60 miljonit kilogrammi. 1999. aastal aga imporditi 216 miljonit kilo. Arvestades, et põllumajanduses kulub sellest ca 60 miljonit kilo, siis jäi aktsiise saamata 235 mln krooni. Paraku on umbes sama suur mittelaekumine planeeritud järgmise aasta eelarvesse.
    Valitsus on rahandus- ja majandusministeeriumi ühise töö tulemusel jõudmas aktsiisipettusi vähendavate meetmete paketini. Loodetavasti lisanduvad sellele ka justiits- ja siseministeeriumi vajalikud pingutused. Aktsiisipettused viitavad vajadusele olukorda kardinaalselt muuta.
    Ma võin küll näida ketserina meie üliliberaalses majandusruumis, kuid riigi huvides tasuks mõelda ettevõtlusvabaduse mõningasele piiramisele kütusesektoris. Seda peab tegema nii, et ausa ärimehe võimalused ei aheneks, aga kütuseturg korrastuks ja maksude laekumine paraneks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.