Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulubaasi kasv peitub aktsiisides

    Kas valitsuse esitatud tuluprognoos 2001. aastaks väljendab riigi tegelikke võimalusi? Kas mõned koalitsioonierakonnad tahavad eelarve õhku täis pumbata? Neile küsimustele vastuseid otsides jääb mulje, et rehkendada osatakse Eestis ainult rahandusministeeriumis. Sealt kuuleme: tulubaasi suurendada ei saa. Vastasel juhul satub ohtu riigieelarve tasakaal.
    Samas jätavad rahandusministeerium ja temaga unioonis esinev Eesti Pank endale varuväljapääsu ? ülelaekumises pole midagi hullu, sest Eestile tuleks ülejäägiga eelarve ainult kasuks.
    Parlamendis esindatud erakonnad ei välista siiski võimalust tulubaasi saja miljoni kuni mitme miljardi krooni võrra suurendada. Jättes populistide miljardiunelmad kõrvale, leiame siiski, et järgmise aasta riigieelarvet võib mõnesaja miljoni krooni võrra suurendada, sest eelarveprojektis ei kajastu praegu mitte kõik riigi võimalikud tulud. Võiksime jääda väga konservatiivse eelarve juurde, aga siis jääksid finantseerimata mitmed väga olulised valdkonnad: vallateed, koolitoit, bussiliinid. Nõustun esmaspäeval siinsamas kirjutanud Eesti Panga endise asepresidendi Peter Lõhmuse mõttega: ?Tänases olukorras, kus riik pole suutnud tagada kehtestatud maksude laekumist ning seadusesilm näib jõetuks jäävat mitme avaliku saladusena tuntud maksupettuse ees, tundub maksupoliitika tähelepanu koondumine maksukoormusele enneaegsena.?
    Me ei tohi maksukoormuse alandamisena käsitleda lihtsalt maksude mittekogumist. Riigi võimetus kehtestatud makse koguda õõnestab otseselt riigi autoriteeti ja paneb ausaid maksumaksjaid ebavõrdsesse olukorda. Sellega seoses väidan, et tuleva aasta eelarveprognoos on kohati ülikonservatiivne ning selles ei kajastu avalikult deklareeritud võitlus varimajanduse ja aktsiisipetturitega.
    Näiteks tubakaaktsiisi peaks 2001. aasta eelarveprojekti järgi laekuma 28 miljonit krooni vähem, kui oli tegelik laekumine 1999. aastal. Tuletame meelde, et 1999. aastal oli tubakaaktsiis madalam ning aasta lõpus osteti märkimisväärne kogus tubakatooteid odavama aktsiisiga. See viis alla käesoleva aasta aktsiisilaekumise.
    Viimastel kuudel aga on laekumine ca 50 miljonit kuus, mis koos järgmise aasta suveks planeeritud tubakaaktsiisiseaduse muutusega peaks aktsiisilaekumise viima vähemalt 1999. aasta tasemele. Lisaks sellele olen veendunud, et salakaubanduse ohjamisel laekuksid veel täiendavad miljonid tubakaaktsiisi.
    Mootorikütuse tarbimist, seega ka mootorikütuse aktsiisi laekumist on 2001. aastaks võrreldes 1999. aasta tegelikuga vähendatud 10 võrra. Sellega tuleb ilmselt loogikast lähtuvalt nõustuda, sest kütuse hind on tohutult tõusnud. Siiski valitseb Eesti suuremates linnades ja põhimaanteedel autodeuputus. Olen kindel, et need sõidukid liiguvad edasi ikka kütuse, aga mitte hea tahte jõul.
    Ma ei saa aga nõus olla, et rahandusministeerium on prognoosinud diislikütuse tarbimise vähenemist 44. Kui piirduksime ka siin tarbimise 10 vähenemisega, võiks järgmise aasta eelarve kosuda 112 mln krooni võrra.
    Kui võtaksime tuluprognoosi aluseks kütuste reaaltarbimise, siis peaks eelarvesse laekuvad täiendavad summad olema üpriski suured. Näiteks tarvitatakse Eestis kerget kütteõli sihtotstarbel ehk ahjudes umbes 60 miljonit kilogrammi. 1999. aastal aga imporditi 216 miljonit kilo. Arvestades, et põllumajanduses kulub sellest ca 60 miljonit kilo, siis jäi aktsiise saamata 235 mln krooni. Paraku on umbes sama suur mittelaekumine planeeritud järgmise aasta eelarvesse.
    Valitsus on rahandus- ja majandusministeeriumi ühise töö tulemusel jõudmas aktsiisipettusi vähendavate meetmete paketini. Loodetavasti lisanduvad sellele ka justiits- ja siseministeeriumi vajalikud pingutused. Aktsiisipettused viitavad vajadusele olukorda kardinaalselt muuta.
    Ma võin küll näida ketserina meie üliliberaalses majandusruumis, kuid riigi huvides tasuks mõelda ettevõtlusvabaduse mõningasele piiramisele kütusesektoris. Seda peab tegema nii, et ausa ärimehe võimalused ei aheneks, aga kütuseturg korrastuks ja maksude laekumine paraneks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.