Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haige- ja pensionikassa veavad aasta lõpuni välja
?Ei ole vähimatki vihjet, et haigekassal võiks tekkida probleeme,? ütles Kallas. ?Pensionikassa on aga kogu aeg miinuses ja seda finantseeritakse kassatagavara arvelt. Aasta lõpuks aga jõutakse loodetavasti siiski nulli,? uskus Kallas.
Sotsiaalminister Eiki Nestor tunnistas kolmapäeval riigikogus, et käesoleva aasta kulutused pensionide väljamaksmiseks ületavad praeguse seisuga tulusid 82 miljoni krooniga. Ka rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen kinnitas, et sotsiaalraha osas on siiamaani makstud laekumistest rohkem välja.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuste ja toetuste osakonna juhataja Merle Malvet täpsustas, et sotsiaaleelarve ?auk? on küll kogu aeg vähenenud, kuid praegu ikkagi tõesti olemas. ?Loodame küll veel, et järgmiseks aastaks tuleme august välja,? ütles Malvet.
Samas soovib sotsiaalminister Nestor riigikassast veelgi rohkem sotsiaalraha saada, käies välja lubaduse teha valitsusele ettepanek pensionide tõstmiseks järgmise aasta aprillist. Seda küll vaid juhul, kui pensionieelarve sel aastal tasakaalu jõuab ehk siis ?august? lahti saab.
Rahandusministeeriumi hinnangul pole aga kevadine pensionitõus mõttekas. ?Olen käinud valitsuses välja seisukoha, et pensionitõus toimuks 1. jaanuarist 2002 ja sinnapaika on asi valitsuses jäänudki,? ütles Kallas, tunnistades siiski, et mõnevõrra kriitilisi seisukohti on ehk küll esinenud ja lubades sotsiaalministri huvitavaid ettepanekuid siiski kaaluda. ?Tõenäoliselt küll tekib järgmisel aastal ülejääk, kuid raha tuleks hoopis koguda,? ütles Kallas.
Käesoleva aasta seisu kommenteerides ütles riigikassa juhataja Mathiesen, et kui tekitavad puudujäägid, siis võidakse leida ka lisaallikad. Ta selgitas, et raskuste korral võib näiteks haigekassa saada raha lisaeelarvest, kuid see käib parlamendi kaudu. ?Ka reservfondist saab raha taotleda ning põhimõtteliselt ka finantsturgudelt laenata, kuid sel aastal on see viimane seaduse järgi keelatud,? ütles Mathiesen.
Riigikassast tervikuna rääkides lootis Mathiesen, et tulud-kulud jõuavad aasta lõpuks siiski nulli. ?Peame sellega arvestama, sest riigi seisukohaks ju on, et kulud-tulud eelarveaasta lõpuks tasakaalus oleksid. Selle aasta lõpupoole on pealegi veel oodata suure hulga aktsiiside laekumist, umbes miljardi krooni ulatuses,? ütles ta.
Mathieseni kinnitusel on eelmistelgi aastatel olnud laekumisi riigikassasse aasta lõpus märkimisväärselt rohkem. ?Asutused maksavad ära maksud, lisatasudelt ja preemiatelt laekuvad maksusummad ja päris palju on tulnud ka aasta lõpus jõustunud erinevate maksude või uute maksumäärade tõttu. Kuid sel aastal pole selliseid laekumisi planeeritud,? tõdes ta.