• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas erakondi tuleb rahastada ainult riigieelarvest?

    Raske on nii kiiresti ümber orienteeruda nii olulisele küsimusele, nagu on seda erakondade rahastamine. Mulle tundub, et see on mitme otsaga asi.
    Ühest küljest on see ettevõtete jaoks suur kergendus, kui meie juurde ei tulda toetust paluma. Teiselt poolt on see väga suur lisakoormus riigieelarvele. Samuti kaoks ära tagasiside poliitikute ja ettevõtete vahel. Kaaluda küsimust muidugi võib.
    Siim Kallase mõttel on jumet. Ma näen, et kõige suurem probleem praeguse rahastamise puhul on see, et ettevõtted toetavad mitte erakondi erakondade pärast, vaid majandushuvi pärast ? kelle mõtted majandusruumi kujundamisel haakuvad rohkem mingi ettevõte eesmärkidega, eks siis neid toetataksegi. Kindlasti on seal olemas konfliktioht ? erakondade lubadused, poliitilised mängud ja ettevõtete ootused ei lähe omavahel kokku. Ses mõttes tundub Kallase idee praegu toimivast rahastamisviisist parem.
    Mina põhimõtteliselt pooldan seda ideed ? mida läbipaistvam ja selgem maksumaksjatele on erakondade finantseerimine, seda parem on see ühiskonnale. Diskussiooniobjekt on muidugi riigieelarvest eraldatava summa suurus, kuidas see määratletakse. Selleks on vajalik ühiskondlik kokkulepe, loomulikult sõltub summa suurus ikkagi riigi võimalustest.
    Siim Kallase mõte on suhteliselt uudne ja peegeldab seda, mis on toimunud tervikuna erakondade rahastamises. On olemas käibetõde ? see riik, kes ei pea üleval oma kaitseväge, hakkab ülal pidama varsti teise riigi kaitseväge. Sama tõdemus on ka erakondade suhtes ? riik, kes ei toeta rahaliselt oma erakondi, riskib hakata toetama mõne teise riigi erakondi.
    Kui tervikuna vaadata, siis 1990ndate algupoolel erakonnad üldse elasidki sponsor- ja toetussummadest. 1990ndate keskel ka suuresti erakonna liidrite tippkohtumise kaudu, mille korraldas Keskerakond, suudeti viia erakondade rahastamine riigikogu abil selgemale ja kindlamale alusele. Ja 1990ndate teisel poolel on toiminud segasüsteem, mis tähendab, et on teatud kindel riigi toetus läbi aastate pluss siis veel n-ö kõrvalt otsitud summad.
    Nii et Kallase mõte oleks selles arengus uus etapp. Ja ma arvan, et see väärib kaalumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Veljo Ipits: ma ei välista majanduslanguse tulekut
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.