Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi ergutab Narva eneseusku
Ajaloos on Narva juba kord olnud Rootsi suurriigi üks tähtsamaid linnu.
XV-XVI sajandil õitsvaks kaubalinnaks tõusnud Narva, mis Saksa ordu lagunemise järel oli läinud venelaste kätte, vallutati 1581. a Pontus de la Gardie juhtimisel Rootsile.
Rootsi arendas Narvast suure kaubanduskeskuse ja idapiiri sõjalise eelposti. Rikas kaupmeeskond aga rajas seal Euroopa ühe ilusaima barokklinna, mille Nõukogude lennukid 1944. a märtsis rusuhunnikuks muutsid.
Ometi jäi enamik hoonete seinu püsti ja Peterburi mehed olid valmis linna taastama, kuid Eesti kommunistlik partei otsustas selle buldooseritega kokku lükata ja asemele ehitada kommunistliku ulmelinna.
Narvaga on seotud Rootsi suurriigi viimane suurem võit, kui täpselt 300 aastat tagasi purustas Rootsi kuningas Karl XII Narva all Vene väed.
See sündmus ajendaski Rootsi Instituuti korraldama 17.?20. novembrini Narvas Rootsi päevi, mille üheks suursündmuseks sai Rootsi lõvi mälestusmärgi taasavamine.
?Kui Eestist saab lähitulevikus Euroopa Liidu liige, omandab Narva väga tähtsa rolli ELi idapiiril ja Venemaaga suhete arendamisel,? ei varja Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Wallen Joaorus riigi pikemaid eesmärke.
Kuu aja pärast saab Rootsist taas ? seekord õnneks ?veretult? ? Euroopa juhtiv riik ehk ELi eesistujamaa.
Teiseks päevade tipphetkeks sai Rootsi aukonsulaadi avamine Narvas.
Rootsi on tõusnud Eesti suurimaks välisinvestoriks, Narva tekstiilitööstusesse on investeerinud Borås Wäfveri ja energeetikasse ABB. Süvenevad Narva sõprussidemed Karlskronaga ja Ida-Virumaa sidemed Örebroga.
Seepärast on ka arusaadav, miks uus konsulaat paikneb Kreenholmi tekstiilitööstuse ruumides ning miks aukonsuliks sai Kreenholmi juhatuse esimees Meelis Virkebau.
Narva aselinnapea Aksel Ers nimetab Rootsi päevade väärtuseks mõtet, et Narva on õigel teel. ?See lisab inimestele usku homsesse, mis vahetevahel kaduma kipub,? nendib ta.
Ka Eesti võimudelt ootaks Narva mõistvamat suhtumist. On ju raske pidada riigimehelikuks käitumiseks näiteks seda, kui Eesti president Lennart Meri käib oma sõbra, Taani endise välisministri Uffe Ellemann-Jenseni kutsel Baltijetsi tehases, kuid ?unustab? teha viisakusvisiidi Narva linnapeale.
Asjaolu, mis üleriigilise meedia tähelepanu ehk ei äratagi, ei jäänud kohapeal loomulikult kahe silma vahele.