• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontroll vaatab kummalisi riigihankeid pealt

    Riigikontrolli tegevusriskide auditi osakonna peakontrolöri Raivo Pavlovi sõnul on nende ülesanne valupunktide väljatoomine, nendest informeeritakse riigiameti juhti või ministrit, kuid konkreetseid ettekirjutusi, kuidas üht või teist asja muuta, riigikontroll ei tee.
    ?Meie ülesanne on avastatud puudused välja tuua, süstematiseerida, teha oma ettepanekud ja anda need üle sellele, kes peaks selle teadmiseks võtma. Aga kui mitte keegi, ka ministrist kõrgemal seisev peaminister või riigikogu profileeriv komisjon midagi ei tee, siis meil ei ole õigust neid ka millekski sundida,? ütles Pavlov.
    Eelmisel nädalal kirjutas Äripäeva kahest kaitseministeeriumi riigihankekonkursist. Esimesel juhul oleks ministeerium ostnud 6000kroonised Itaalia aulatoolid, kui üks konkursil osalejatest ei oleks lõpptulemust protestinud. Teine juhtum puudutas suve algul toimunud miljonikroonist riigihanget, kus kalatoodetega tegelev firma võitis jalatsite ostupakkumise.
    ?Kui me näeme mingis valdkonnas rikkumiste kuhjumist, paneb see meil punase tulukese põlema, et seal on protsessi korraldamisega probleeme ja see tuleks võtta auditi käigus kontrolli alla,? selgitas Pavlov. ?Detsembris koostame järgmise aasta auditiplaani. Pärast erinevate ülesannete sõelumist ja prioriteetide seadmist on selge, kas me võtame kaitseministeeriumi riigihangete auditeerimise plaani.?
    Mis saab juhul, kui näiteks kaitseminister riigikontrolli märkustele ikkagi ei reageeri ja kõik jääb vanaviisi?
    ?See on poliitilise otsustamise küsimus, kuidas nendele asjadele reageeritakse ja kui kõrgel on valulävi. Eestis näen peamisi probleeme just selles osas, et pole selge, kes vastutab,? seletas Pavlov. ?Peaminister või parlament peavad sisse seadma selle, et minister ka tegelikult oma haldusalas toimuva eest vastutaks.?
    Selle aasta mais kontrollis riigikontroll Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste 1999. aasta põhivara arvestuse korraldust. Riigikontrolli peakontrolöri lõppotsuses seisab teiste leitud eksimuste seas ka kaitseministeeriumi 1999. aasta algul tehtud autoost, kus 280 000 krooni maksnud Land Rover osteti ilma riigihankekonkursita.
    Ministeerium oli auto maksekohustuse üle andnud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele, lisaks oli auto ostmisega seotud eelarveküsimusi, sest liisingumakseid finantseeriti valest raamatupidamislahtrist.
    Autoost jääb ainult riigikontrolli tegevusriskide auditi osakonna peakontrolöri konstateeringuks, kas ja kuidas riigihankeid edaspidi korraldatakse või ei korraldata, on kaitseministeeriumi otsustada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.