• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrgtehnoloogia vangistuses

    Inimene arvab, et tehnoloogia on tema teenistuses. Üldjuhul see nii ongi: tehnoloogia kõikvõimalike abivahendite ja süsteemide abil saame asjad aetud varasemast kiiremini ja mugavamalt. Oleme astunud maailma, kus tehnoloogia on kõikjal meie ümber, pangaautomaatidest ja intelligentsetest autodest kõikvõimalike töö- ja sidevahenditeni välja, ning mida aeg edasi, seda enam.
    Ühel päeval võib see kujuneda probleemiks, tõsiseks ohuallikaks, kust väljapääsu leidmine võib osutuda arvatust keerulisemaks.
    Tehnoloogia ohtlikkusest rääkimine võib tunduda ulmeprobleemina. Tõepoolest on erinevad autorid tulevikus toimuvat siinkirjutajast võrratult täpsemalt valgustanud. Majanduslehe külgedel poleks mõtet probleemi tõstatada, kui tegu poleks ehmatavalt tõsielulise probleemiga, millega seisame varjatult silmitsi juba täna.
    Mõelgem hetkeks hot.ee ja Tõnu Samueli juhtumi peale, kuid veidi laiemates kategooriates kui osapooled, süüdistused ja see, kes milles süüdi on ja keda karistada tuleks. Mida õigupoolest tähendab see, kui ühiskonnas leidub inimesi, kes oskavad n-ö nurki õgvendada, mööda hiilida viisidest, mis ühiskond enda korralduseks kindlaks on määranud?
    Kindlasti ei puuduta need küsimused ainult arvuteid, internetti ja andmebaase. Inglismaal, USA-s ja mujal on teada juhtumeid, kus raadiosidehuvilised segasid vahele lennujuhtimiskeskuse ja pilootide sidele, jättes pilootidele mulje, et nende näol ongi tegu õige keskusega. Õnneks pole sellised sündmused põhjustanud (veel) traagilisi õnnetusi. Ka Eestis kippusid näiteks raadioamatöörid kuulama pealt peilersidet.
    Selliseid juhtumeid on palju ja üha suurem hulk neist seondub interneti ja selle väidetava väärkasutusega. Alati ei saa aga probleeme lahendada seadustele ja nende rikkumistele viidates.
    Seadusloome on aeganõudev protseduur, kuna seda tuleb toimetada eelkõige õigluse ja võrdsuse printsiibist lähtudes. Seadusloome kipub aga paraku üha enam tegelikust elust maha jääma. Üha sagedamini vaieldakse ka olemasolevate seaduste üle.
    Kui me soovime infokaitse probleeme lõplikult lahendada üksnes seadusandlusega, tähendaks see ühtlasi suure hulga uuriva inimmõtte keelamist, sest inimene juhtub oma otsingutes üsna sageli paratamatult ka keelatud radadele.
    On selge, et infoühiskonna seaduste vastuvõtmiseni läheb Eestil veel aega. Kuni pole selge, kuidas infokorraldus ja ?turve hakkab tulevikus välja nägema, on parim kaitse püüda ise end võimalikult hästi kindlustada. Riigistruktuurides on seda võimaluste piires tehtud. Siiski pole olukord hea ja spetsialistidel jääb sageli üle vaid kurvalt nentida, et olukord ei vasta andmekaitse nõuetele.
    See võib viia nn Perli baaside sarnase juhtumini ? andmed satuvad volitamatute isikute kasutusse, halvimal juhul koos võimalusega andmeid muuta ja kustutada.
    Üksnes asjatundmatu inimene võib arvata, et IT on seega eilne päev ning tänane ja homne ühiskond toetub pigem geeni- ja nanotehnoloo-giale.
    Olgu geenitehnoloogia jt valdkondade saavutused millised tahes, ka need on infomahukad protsessid, mis toetuvad info- ja sidetehnoloogiale ning on samamoodi haavatavad IT nõrkuste kaudu.
    Infoturbe tagamine laiemas mõttes on oluline, keeruline ja jätkuv protsess kõigis valdkondades. Et tehnoloogia teeniks inimest, mitte ei tuleks inimesel võidelda tehnoloogia väärkasutuse tagajärgedega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Apple'i piirangud kukutavad sotsiaalmeedia aktsiaid
Snapchati emafirma Snapi aktsia kukkus NYSE börsil üle 25 protsendi, kui selgus, millise mõjuga on Apple'i uus privaatsuspoliitika. Languses on ka teiste sotsiaalmeediaettevõtete aktsiad.
Snapchati emafirma Snapi aktsia kukkus NYSE börsil üle 25 protsendi, kui selgus, millise mõjuga on Apple'i uus privaatsuspoliitika. Languses on ka teiste sotsiaalmeediaettevõtete aktsiad.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.