Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrgtehnoloogia vangistuses

    Inimene arvab, et tehnoloogia on tema teenistuses. Üldjuhul see nii ongi: tehnoloogia kõikvõimalike abivahendite ja süsteemide abil saame asjad aetud varasemast kiiremini ja mugavamalt. Oleme astunud maailma, kus tehnoloogia on kõikjal meie ümber, pangaautomaatidest ja intelligentsetest autodest kõikvõimalike töö- ja sidevahenditeni välja, ning mida aeg edasi, seda enam.
    Ühel päeval võib see kujuneda probleemiks, tõsiseks ohuallikaks, kust väljapääsu leidmine võib osutuda arvatust keerulisemaks.
    Tehnoloogia ohtlikkusest rääkimine võib tunduda ulmeprobleemina. Tõepoolest on erinevad autorid tulevikus toimuvat siinkirjutajast võrratult täpsemalt valgustanud. Majanduslehe külgedel poleks mõtet probleemi tõstatada, kui tegu poleks ehmatavalt tõsielulise probleemiga, millega seisame varjatult silmitsi juba täna.
    Mõelgem hetkeks hot.ee ja Tõnu Samueli juhtumi peale, kuid veidi laiemates kategooriates kui osapooled, süüdistused ja see, kes milles süüdi on ja keda karistada tuleks. Mida õigupoolest tähendab see, kui ühiskonnas leidub inimesi, kes oskavad n-ö nurki õgvendada, mööda hiilida viisidest, mis ühiskond enda korralduseks kindlaks on määranud?
    Kindlasti ei puuduta need küsimused ainult arvuteid, internetti ja andmebaase. Inglismaal, USA-s ja mujal on teada juhtumeid, kus raadiosidehuvilised segasid vahele lennujuhtimiskeskuse ja pilootide sidele, jättes pilootidele mulje, et nende näol ongi tegu õige keskusega. Õnneks pole sellised sündmused põhjustanud (veel) traagilisi õnnetusi. Ka Eestis kippusid näiteks raadioamatöörid kuulama pealt peilersidet.
    Selliseid juhtumeid on palju ja üha suurem hulk neist seondub interneti ja selle väidetava väärkasutusega. Alati ei saa aga probleeme lahendada seadustele ja nende rikkumistele viidates.
    Seadusloome on aeganõudev protseduur, kuna seda tuleb toimetada eelkõige õigluse ja võrdsuse printsiibist lähtudes. Seadusloome kipub aga paraku üha enam tegelikust elust maha jääma. Üha sagedamini vaieldakse ka olemasolevate seaduste üle.
    Kui me soovime infokaitse probleeme lõplikult lahendada üksnes seadusandlusega, tähendaks see ühtlasi suure hulga uuriva inimmõtte keelamist, sest inimene juhtub oma otsingutes üsna sageli paratamatult ka keelatud radadele.
    On selge, et infoühiskonna seaduste vastuvõtmiseni läheb Eestil veel aega. Kuni pole selge, kuidas infokorraldus ja ?turve hakkab tulevikus välja nägema, on parim kaitse püüda ise end võimalikult hästi kindlustada. Riigistruktuurides on seda võimaluste piires tehtud. Siiski pole olukord hea ja spetsialistidel jääb sageli üle vaid kurvalt nentida, et olukord ei vasta andmekaitse nõuetele.
    See võib viia nn Perli baaside sarnase juhtumini ? andmed satuvad volitamatute isikute kasutusse, halvimal juhul koos võimalusega andmeid muuta ja kustutada.
    Üksnes asjatundmatu inimene võib arvata, et IT on seega eilne päev ning tänane ja homne ühiskond toetub pigem geeni- ja nanotehnoloo-giale.
    Olgu geenitehnoloogia jt valdkondade saavutused millised tahes, ka need on infomahukad protsessid, mis toetuvad info- ja sidetehnoloogiale ning on samamoodi haavatavad IT nõrkuste kaudu.
    Infoturbe tagamine laiemas mõttes on oluline, keeruline ja jätkuv protsess kõigis valdkondades. Et tehnoloogia teeniks inimest, mitte ei tuleks inimesel võidelda tehnoloogia väärkasutuse tagajärgedega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Tartu Mill sai suurtehingu Eestis ja Lätis tehtud, Leedus läheb asi kohtusse
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.

Olulisemad lood

Ettevõtja soovitus: kui on raske, siis koonda kohe, mitte ära jää ootama Koondatute arv aina kerkib
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.