Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Et oleks vähem pimesihääletamise ohvreid

    Võlaõiguse seaduse eelnõu kohta on sõna võtnud riigikogu liige prof Uno Mereste (vt ?Iga lepingusuhe pole võlasuhe?, 29.11) ja justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Priidu Pärna (?Iga suhe pole lepingusuhe?, 04.12).
    Priit Pärna, kelle seisukohtadele on raske midagi lisada, andis ammendava vastuse prof Mereste artiklile, milles ei tehta vahet õiguslikel algkategooriatel nagu lepinguline ja lepinguväline võlg.
    Nõustun Priit Pärnaga ? on ebanormaalne, et meie igapäevast elu reguleerib muude kaasaegsete normide kõrval ikka veel ajast ja arust ENSV Tsiviilkoodeks. See, et prof Merestele ei meeldi õiguslik terminoloogia, ei tohiks takistada turumajandusliku regulatiivse baasi edasiarendamist. Äärmisel juhul võib prof Merestele ühes asjas vastu tulla ? eelnõu pealkiri ümber nimetada ?Obligatsiooniseaduseks? või ?Kohustisõiguse seaduseks?.
    Oleks tervitatav, kui õiguslik aktivist prof Mereste suunaks oma tähelepanu mitte terminoloogiale, vaid seaduseelnõude tegelikule sisule. Praegu võib aga kindel olla, et riigikogus läheb läbi igasugune ametnike kabinettides salaja üllitatud põhivabadusi ahistav seadusemuudatus. Ja seda ka muidu liberaalselt meelestatud saadikute häältega. Meenutagem siinkohal sellist, ainult Eestile omast sotsialistlikku õudusunenägu nagu kohaliku omavalitsuse absoluutne ja universaalne ostueesõigus mis tahes kinnisasja ja isegi mõnede vallasasjade võõrandamise korral.
    Selliseid kurikavalaid sätteid peidetakse seadusandluse loomulikku struktuuri eirates erinevatesse eelnõudesse.
    Olen kindel, et vähemalt pooltel juhtudest on jabura seaduse vastuvõtmise põhjus mitte tagurlikkus ega sotsialismimeelsus, vaid viitsimatus end õiguslike elementaartõdedega kurssi viia ja soovimatus eelnõu sisu analüüsida. Paljud riigikogulased ei mõtle, et nad ise või nende parteikaaslased võivad langeda sellise pimesihääletamise ohvriks. Näiteks mitte milleski süüdi olev hr Siim Kallas oleks pääsenud teenimatutest inimlikest kannatustest ja repressiivorganitega seotud vintsutustest, kui riigikogu ei oleks vastu võtnud maailmas ainulaadset (Iraagi ja Kuuba osas mul andmed puuduvad) inkvisitsioonilist Kriminaalkoodeksi § 148/6. Selle kohaselt on andmete esitamine audiitorile iseenesest püha väärtus ja tingimus, mille puhul isikut kurjategijaks ei tunnistata.
    ?Tänu? riigikogu liikmete pealiskaudsusele ripub valdava osa seaduskuulekate inimeste peade kohal kümneid samalaadseid norme, millega neid saaks vajaduse korral ja iga pisiapsakat ära kasutades kurjategijateks tembeldada või siis muidu represseerida.
    Õiguslik aktivism on siis hea, kui kogu aur suunatakse sisule, mitte aga vormile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Audiitorfirmade TOP 2: Eesti majandus väljub kriisist fundamentaalselt palju tugevama, kuid ka oluliselt suurema võlaga
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.