Pension maksuvabaks, aga eripension ajalukku

Pensioniteema on kuum. Lisaks indekseerimisele on valitsus soovinud tulumaksustada pensionid, mis ületavad 4000 krooni. See puudutaks eelkõige kõrgeid riigiametnikke, nagu riigikogu liikmed, kõrgemad sõjaväelased ja kohtunikud, kes saavad pensioni eriseaduste alusel.

Äripäev on pensionide tulumaksustamise vastu. Meie arvates tuleks eripensionid Eestis üldse kaotada.

Ideaalse pensioni- ja tulumaksusüsteemi iseloomustaja on ühetaolisus ehk võimalikult väike erandite hulk. Seda põhimõtet on Äripäev ka järjekindlalt kaitsnud.

Praegusel juhul tekitab riik endale teadlikult kaks sotsiaalse õigluse probleemi. Esiteks on väljavalitutele kehtestatud põhjendamatult suured eripensionid (mille poolest erineb NSV Liidu personaalpensionidest?), teisest küljest riik tunnetab, et sotsiaalse õigluse jaluleseadmiseks tuleks neid pensione kuidagi vähendada, näiteks tulumaksustada.

Mõlemad variandid on halvad. Kasvõi riigikogujate sotsiaalsed hüved, mis on nende endi kehtestatud, on niigi suured, puudub vajadus neid pensioniikka pikendada. Riigikogujate palk on piisavalt suur ? ikkagi neli keskmist palka ?, et isikustatud sotsiaalmaks garanteerib vähemalt viisaka äraelamise vanaduspõlves.

Keegi ei keela sõlmida ka vabatahtlikku pensionikindlustust või osta pensionifondide osakuid. On teada, et näiteks ekspresidendid teenivad tunduvalt rohkem kui ametisolevad riigipead. Nad peavad üle maailma loenguid, kirjutavad memuaare, südikamad paluvad ise end valida suurte kontsernide nõukogudesse. Sestap ei peaks eesti rahvas muretsema, et Lennart Meri ei suuda oma majalaenu tagasi maksta.

Kui aga pensionid maksustada, tekib enneolematu tohuvabohu. Kuna praegu on pensionid tulumaksuvabad ? ja sellega on inimesed arvestanud ?, siis lõikab pensionireform endal jalad alt. Tulevik mattub ebamäärasuse uttu: hästi teenida ja ausalt makse maksta muutub riigi poolt taas taunitavaks. Äripäev tahaks näha, kes hakkab tuleviku nimel raha koguma, kui sellelt tuleb veel teinegi kord tulumaksu maksta? Isikustatud sotsiaalmaks ja senised muud õiged meetmed kaotaksid korrapealt oma sisu.

Mis on halba, kui palk ja sotsiaalmaks on olnud sedavõrd suured (võib lisanduda vabatahtlikult kogutud pension), et üldises, mitte erikorras tuleb kokku summa üle 8000? 20 000 krooni? Umbes nii suured on kavandatavad eripensionid, kusjuures üsnagi rutiinsete teenete eest, nagu kohtunikuks ja riigikogu liikmeks olek. Kas eripensionide kaotamine pole samuti üks haldusreformi osa ? kõik on võrdsed ja puuduvad veelgi võrdsemad.