Remondiga saab paneelmaja korteri helipidavamaks muuta

?Jüri, kas sa kuuled mind?? hüüab mees naabri korteri seina tagant. ?Ma mitte ainult ei kuule sind, ma näen sind!? vastab naabrimees.

Sellest naljast järeldub tõsiasi, et üks halva helipidavuse põhjus paneelmajades on väga madal ehitustööde kvaliteet.

70-te lõpust saadik ehitatud paneelmajade projektikohane heliisolatsioon oli viidud küll nõukogudeaegsete normidega vastavusse, kuid normid olid madalad: isegi juhul kui normid olid täidetud, pidas statistiliste uuringute kohaselt kuni 50% elanikest akustilisi tingimusi halvaks.

Praegu on Eesti projekteerimisnormide eelnõus nõudeid heliisolatsioonile karmistatud sedavõrd, et rahulolematute elanike hulk ei ületaks 30%. Normidest võib leida ka andmeid heliisolatsiooninõuete kohta, mille puhul rahulolematute hulk oleks väiksem kui 10%.

Kindlasti tuleks probleemiga tõsiselt tegeleda paneelmajade plaanijärgsel renoveerimisel. Seinte täiendava vooderdusega ja põrandate väljavahetamisega on võimalik heliisolatsiooni tunduvalt parandada, kui kasutada õigesti valitud konstruktsioone ja materjale.

Paljud korterivaldajad otsivad ise võimalusi, kuidas vältida korterisse tungivat müra. Varaste kartusel on massiliselt paigaldatud topeltuksi, mis on vähendanud läbikostvust trepikojast. Seinu üritatakse müra vähendamiseks katta vaiba või muu helisummutava materjaliga. See võib vähendada küll mürataset vooderdatavas ruumis, kuid ei avalda märgatavat mõju piirde helipidavusele.

Ka kõva materjaliga vooderdus (näiteks puit- või kipsplaat) vahetult seinale ei anna oodatud tulemust. Kasutada tuleks õhuvahega paigaldatud plaatmaterjalist (näiteks kipsplaadist) vooderdust, kusjuures suurem õhuvahe annab paremaid tulemusi. Õhuvahe täidetakse mineraalvillaga umbes 75 % ulatuses (võib täita ka täies ulatuses). Oluline roll on plaatmaterjalist vooderduse kinnitusdetailidel, kus tuleks kasutada elastseid vahetükke.

Tulemus sõltub konkreetsest konstruktsioonist, kusjuures üks ja sama vooderdus annab erineva heliisolatsiooni juurdekasvu sõltuvalt põhiseina heliisolatsiooniomadustest (raskemate ja suurema helikindlusega seinte puhul annab vooderdus väiksema efekti).

Korterite vahelagede heliisolatsiooni parandamisel on oluline teada, et kui õhumüra levib korterisse nii all kui ülal asuvast korterist, siis löögimüra kandub peamiselt ülalt alla.

Ülakorterist kostvat õhumüra on võimalik vähendada ripplae ehitamisega. Paraku piirab ripplae ehitamist korteri limiteeritud kõrgus, pealegi ei nõrgenda ripplagi oluliselt löögimüra levikut. Viimase vähendamiseks tuleb parandada hoopis ülalasuva (s.o naaberkorteri) põranda löögimüra isolatsiooni.

Tüüpsete paneelelamute kihiline põrandakonstruktsioon isoleerib löögimüra ebapiisavalt.

Olukorda parandab elastsel alusel rullkattematerjali paigaldamine olemasolevale põrandale. Samuti aitab põranda ümberehitus, kus varem kasutusel olnud mitmekihilises põrandas asendatakse puitkiudplaat suurema elastsusega materjaliga. Oluline on jätta seina ja põrandakonstruktsiooni vahele umbes 2 cm laiune vahe, mis täidetakse heli isoleeriva materjaliga. Põrandaliistud võivad olla kinnitatud kas ainult seina või ainult põranda külge.

Kasutada tuleb ainult teadaolevate heliisolatsiooniomadustega materjale ja konstruktsioone, mille valikul tuleb kindlasti konsulteerida ka ehitusakustika eriala spetsialistiga.

Korterelamutes on tekkinud ka uus heliisolatsiooniprobleem. Erastatud eluruumides tehakse massiliselt ümberehitusi ja põhjalikku remonti, mille käigus vahetatakse tihti ka põrandad välja. Oskamatu või naabrite suhtes hoolimatu ehitustegevuse tõttu on heliisolatsioon korterite vahel sageli halvenenud, mis on kaasa toonud hulga kaebusi.

Kuidas neid kaebusi lahendada? Elanikud, kes avastavad, et pärast naaberkorteris tehtud remonti on läbikostvus muutunud talumatult suureks, nõuavad heliisolatsiooni mõõtmist. Millega võrrelda tulemusi, kui likvideeritud konstruktsioonide tegelik helipidavus ei ole teada?

Need küsimused peaksid olema seadusandlusega reguleeritud. Vastavalt Asjaõigusseadusele on mitmepereelamu korterite seinad ja laed ühisomand, mida teiste omanike nõusolekuta ümber ehitada ei tohi. Vahelagede korral võib isegi põranda rullkattematerjali (nt vaiba) väljavahetamine endisest jäigema kattematerjali vastu põhjustada sammumüra läbikostvuse märgatava suurenemise alumises korteris. Korterite remont, mis võib muuta ühiste seinte-lagede helipidavust, nõuab enam vastutustunnet ja asjatundlikkust.

Autor: Linda Madalik