Mõis läheb teisele katsele

Jüri Mõisa juhitav linnavalitsus saab uue võimaluse koostada linnaeelarvet. Linnapea on mitu korda väitnud, et tänavu tehtud eraldised ettenägematuteks kulutusteks mõeldud 51 miljoni krooni suurusest reservfondist olid tingitud sellest, et möödunud aastal eelarvet tehes polnud neil linnavalitsemisest veel ülevaadet. Järgmise aasta eelarve maht võib kasvada 3,2 miljardi kroonini Tallinna Vee aktsiapaki müügist laekuva 641,2 miljoni tõttu. Kavandatust paremini on laekunud ka üksikisiku tulumaks, mistõttu saab järgmise aasta eelarvesse prognoosida lisaks 50 miljonit. Esialgu kavandas linnavalitsus eelarve suuruseks 2,9 miljardit, kuhu oli arvatud ka ligi 410 miljoni kroonine laen.

Linnavalitsus on väitnud ka, et põhiliselt vastutuse selguse huvides on järgmise aasta eelarvekava teisiti üles ehitatud kui varem. Nimelt sel aastal oli see koostatud linnaametite lõikes, nüüd aga abilinnapeade valitsemisalade lõikes. Kokku plaanitakse lüüa ka põhi- ja kapitalieelarve.

Esimest korda sai linnavolikogu valitsuse koostatud eelarveprojektile pilgu heita kahe nädala eest. Linnakantselei finantsteenistuse konsultandi Heino Tonsiveri sõnul on vahepeal rahanduskomisjonilt laekunud 77 parandusettepanekut, millele lisanduvad veel linnavalitsuse enda lisaettepanekud, mis puudutavad põhiliselt struktuurilisi muudatusi.

?Linnavalitsus koondab ja struktureerib ju ümber mitmed linnaametid,? rääkis Tonsiver. ?Eelarves aga polnud arvestatud näiteks keskkonnaameti, transpordiameti ja linnaplaneerimise ameti baasil moodustatava säästva arengu ja planeerimise ameti eelarvet.?

Volikogu liikme Peeter Kreitzbergi sõnul on eelarveprojekt veel toores ning täiesti läbipaistmatu.

?Eelarve on üles ehitatud kulu põhimõttel,? rääkis Kreitzberg. ?Püstitamata on jäänud selged eesmärgid. Kui linna arengukavas 2000?2005 on prioriteetsed haridus ja laste vaba aeg, siis eelarvekava näeb kõige rohkem raha ette hoopis transpordile.?

Kuigi linn kavandab vähendada erakorralisteks kulutusteks mõeldud reservfondi ligi kaks korda 23 miljonini, suurendab ta samas linnaosade reservimahtu üle viie korra ehk 15 miljoni kroonini. Sel aastal oli linnaosadele ligi 50 miljoni suurusest linnavalitsuse reservfondist ette nähtud vaid 3,2 miljonit. Linnavolikogu otsusel võib aga eelarveaasta jooksul teha linna eelarvest vajadusel lisaeraldisi reservfondi.

?Linnaosavalitsuste reservfondi mahtu suurendasime seepärast, et nad ei tuleks meilt pika käega raha igasuguste asjade jaoks küsima,? kommenteeris linnavalitsuse finantsdirektor Ahti Kallaste.

Eelarveprojekt näeb ette investeeringuid üle poole miljardi krooni.

Linnakantselei planeeritavast ligi 20 miljoni suurusest investeeringumahust läheks lõviosa infotehnoloogia projektidesse. Ülejäänud linnaarhiivi, raekoja, perekonnaseisuameti, Põhja-Tallinna ning Nõmme linnaosa valitsuse haldushoonete renoveerimiseks.

Haridusamet investeerib üle 100 miljoni koolidemajade remonti. Üks mahukamaid on Tallinna 21. keskkooli hoone renoveerimine, mis kahe aasta peale läheb maksma 40?50 miljonit krooni. Esialgu planeeritakse linnakassast eraldada 11 miljonit, mis kooli direktori Naida Toomingase sõnul katab nelja kuu remondikulud.

Kõige suurema summa 175 miljonit krooni plaanib linn investeerida teedeehitusse ja -remonti, sealhulgas 9 miljonit jalgrattateedesse.

Sel aastal käivitunud valitsusasutuste struktuurimuutustega on ametnike arv vähenenud 430 töötaja võrra. Eelarve palgafond aga suureneb ametnike 7,8 miljoni krooni võrra ehk 6,2 protsenti 133,7 miljoni kroonini. See lubab kõigile linna organisatsioonis töötajaile 2,6protsendilist palgakasvu.

Linna eelarve tuleb volikogus kolmandat korda lugemisele taas 11. jaanuaril.

Selle aasta 3,2 miljardi krooni suurusest Tallinna linna eelarvest oli detsembri alguses täitunud 87,2 protsenti.