• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muudatused kriitikatule all

    Pankrotihaldurite koda üritab pärast üleeile riigikogus vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse jõustumist hakata tegutsema selle nimel, et muuta seaduse mitut paragrahvi, kinnitas pankrotihaldurite koja juhatuse esimees Andres Hermet. Hermeti sõnul sätestab kiirustades vastu võetud sotsiaalmaksuseadus, et pankrotimenetluses riigi poolt makstud hüvitised maksustatakse sotsiaalmaksuga ja selle maksab mitte riik, vaid tööandja ehk pankrotihaldur.
    Helmet ei välistanud, et pärast uue seaduse kehtimist ei julge pankrotihaldurid enam tagatisfondist raha töötajate palkade katteks küsida, sest kardavad muutuda maksevõlglasteks. ?Kui ma tean, et ma täna ei suuda sotsiaalmaksu maksta, ei saa ma kindel olla, et suudan seda teha näiteks aasta pärast,? ütles Hermet.
    Varem eraldas tagatisfond hüvituse koos tulumaksuga pankrotistunud ettevõtte arvele ja sotsiaalmaks kanti töötajate eest kohe ära riigieelarvesse. Hermeti sõnul pole pankrotihalduritel midagi selle vastu, et hüvitused maksustatakse sotsiaalmaksuga, ainult et tagatisfond peaks hüvituse eraldama koos sotsiaalmaksuga, mille pankrotihaldur riigieelarvesse kannab.
    Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialisti Kairi Ani andmeil on tagatisfondist eraldatud summad seni sotsiaalmaksuta. ?Kui riik praegu tagatisfondist väljamakse teeb, siis ei maksa riik raha välja kui oma töötajatele,? seletas Ani. ?Ja seetõttu ei saanud seaduse järgi sotsiaalmaksunõuet üles võttagi.? Sotsiaalmaksuvõlg tasutakse vastavalt sellele, kas pankrotivarast jagub vara või mitte, ütles Ani. ?Kui nõuet ei ole võimalik üles võtta, siis ei laeku võlg ammugi,? lisas ta.
    Muudest maksuseaduste muudatustest on rahandusminister kehtestanud uue üksikisiku tuludeklaratsiooni vormi MM ehk ?Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu?. Tuludeklaratsiooni vorme Riigi Teatajas avaldatud veel ei ole, kuid need leiab Rahandusministeeriumi koduleheküljelt (www.fin.ee).
    Uuest aastast kaob käibemaksuvabastus ülikoolide ja teadusasutuste riigieelarvest finantseeritavale teadustegevusele. Rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Ain Ulmre sõnul on seni ekslikult aru saadud, et nüüd peaks hakkama maksma käibemaksu kõigi stipendiumide ja grantide pealt. ?Tegelikult puudutab see ainult neid teadustöid, mida ülikool kellelegi müüb,? selgitas ta.
    Oluline muudatus, mis tehti tulumaksuseaduses tagasiulatuvalt pärast selle jõustumist 1. jaanuaril 2000, on see, et juriidilised isikud saavad tagasi taotleda makstud tulumaksu, kui selle maksmise alused langevad ära. Tulumaksu ümberarvestus võib toimuda näiteks siis, kui äriseadustiku laenukeeldu rikkudes antud laen tagastatakse, ostetud teenus või soetatud vara muutub maksumaksja ettevõtluseks vajalikuks, füüsilistele isikutele väljamakstud avansid ja ettemaksud tagastatakse või nende eest saadakse vara või teenuseid või makstakse välja töötasusid jne.
    Jaanuarist hakkavad kehtima muudatused sotsiaalmaksuseaduses, näiteks tuleb maksta sotsiaalmaksu käsundus- või muu sarnase lepingu alusel füüsilisele isikule makstud tasudelt.
    Uuest aastast kehtima hakkavad tulumaksuseaduse muudatused maksustavad tulumaksuga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud kasu, kui väljamakseid tehakse enne 12 aasta möödumist lepingu sõlmimisest.
    Residendist füüsilised isikud peavad oma tuludeklaratsioonis deklareerima kalendriaastal temale kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile.
    Kehtetuks on tunnistatud seaduse punkt, mis sätestas tulumaksukohustuse laenukeeldu rikkudes antud laenule ning muudele aktsionärile või osanikule antud soodustustele.
    Eesti äriühingud peavad hakkama teavitama maksuametit dividendimaksete ja muude kasumieraldiste saajatest ning väljamakse suurusest, töötaja taseme- või vabaharidusliku koolituse kulude katmine tööandja poolt loetakse erisoodustuseks.
    Juriidiline isik maksab tulumaksu vaid temaga seotud eraisikule makstud avanssidelt, ettemaksudelt ja laenudelt, mis ületavad kokku 50% eelmise kuu sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest. Väärtpaberikasust ei saa residendist eraisikud maha arvata kahju, mis tekib väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest temaga seotud isikule või viimaselt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest.
    Ettevõtjate kõrval ei unustatud lapsevanemaid, kes alates 3. lapsest saavad maksusoodustuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Facebooki tulemused panid aktsia veidi tõusma
Facebook hoiatas täna, et Apple’i uued privaatsusreeglid mõjutavad nende digiäri praeguses kvartalis negatiivselt. Sotsiaalmeedia hiiu käive jäi kolmandas kvartalis ootustele alla, aga kasum oli prognoositust parem, vahendab Reuters.
Facebook hoiatas täna, et Apple’i uued privaatsusreeglid mõjutavad nende digiäri praeguses kvartalis negatiivselt. Sotsiaalmeedia hiiu käive jäi kolmandas kvartalis ootustele alla, aga kasum oli prognoositust parem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: aina uusi turge vallutav Eesti pank
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Majutusasutuste kogemused hullude klientidega: poissmehed leiavad alati vahukustuti üles
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.