Raha hakkab keerlema ümber ISO

Üha enam Eesti ettevõtteid peab vajalikuks oma kontori seinale riputada ISO 9001 ehk juhtimissüsteemi kvaliteedi sertifikaadi koopia. See peab tunnistust andma sellest, et tavasebimisest ettevõttes on saanud heale juhtimistavale vastav tegevus.

Kui kaks aastat tagasi oli rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi omanikke Eestis 30 ja eelmisel aastal 60, siis tänavu juba 100 ringis. Eestis akrediteeritud firma Metrosert lisab veel 13 sertifikaati.

Asjatundjad ennustavad sama tempo jätkumist. Teisisõnu võib järgmisel aastal sertifitseerituid olla 200. Bureau Veritas Eesti OÜ juhataja Tiit Hindreus usub, et kümne aasta pärast on Eestis juba tuhat ISO 9001 sertifikaadi omanikku. ?Kokku võib ISOst huvitatud olla Eestis umbes 1500 firmat,? sõnas Hindreus.

Hindreuse esindatav Bureau Veritas Quality International hammustab Eesti sertifikaaditordist suurima tüki ehk umbes poole. Teisel kohal on Norra riigi sihtasutus Det Norske Veritas neljandikuga. Kolmandat kohta hoiab Lloyds, teised tegijad on juba väiksemad.

Väike on ka kvaliteediauditiga tegelevate inimeste arv. ?Sajaprotsendiliselt sellel tegevusalal töötajaid võib Eestis olla kümme, koos alltöövõtjatega paarkümmend? väidab Tiit Hindreus.

Valitutel pole oma sõnutsi ülemäära suur palk. ?Ehk võiks seda võrrelda peaministri omaga,? sõnab Eestist ainsana Londoni rahvusvaheliselt sertifitseeritud audiitorite registris olev Hindreus. Tulemuspalka sellel tegevusalal ei rakendata, muidu mõjutadaks see töö kvaliteeti.

Üheks põhjuseks, miks paljud ettevõtted ISO poole püüdlevad, on hirm tuleviku ees. ?Ega ma siis enam pankrotti ei lähe, kui ISO saan?? on ettevõtjad küsinud Det Norske Veritase konsultandilt Ain Noormägilt.

Pankrotivastane vaktsiin ISO Noormägi sõnul pole. ?Küll aitab see oluliselt kiiremini ja lihtsamini avastada vigu, mis võivad viia kahjude tekkimiseni,? väitis ta. ?Teie firma töö muutub efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks,? lubab Bureau Veritas Quality Internationali reklaamleht.

Siiski ei lähe firmad sertifitseerimisfirma juurde kerge südamega. Esiteks peetakse sertifikaati kalliks. ?Tegelikult see nii pole,? kinnitas Noormägi. ?Sertifitseerimise ja sertifikaadi hind on sõltuvalt ettevõtte töötajate arvust 30 000 ja 100 000 vahel.?

Siiski tuleb ettevõttel ISO tarvis raha välja anda ka kolmel sertifitseerimisjärgsel aastal. Aastas kulub enda kontrollida laskmisele kolmandik sertifikaadi hinnast ehk ehk teisisõnu kahekordistub esialgu makstud summa kolme aastaga.

Kolme aasta pärast hakkab sertifitseerimisprotsess ja sellega seonduv rahakulu uuesti peale. ?Tõsi, siis võivad nn püsikliendid arvestada kolmandiku võrra väiksema tasuga,? kinnitas Hindreus.

ISO 9001 taotlejal tuleb arvestada ka sellega, et ta ei saa ise sertifitseerimise ettevalmistamisega hakkama. ?Seni pole meil olnud võimalust sertifitseerida firmat, kes kogu ettevalmistustööga ise hakkama sai,? sõnas Noormägi.

Kui ise hakkama ei saada, tuleb konsultandi poole pöörduda ja leppida viimase päevatasuga 5000?9000 krooni. 30päevane konsultatsioon tähendab aastas 200 000kroonist väljaminekut.

Loomulikult loodavad ettevõtted kulutatud raha tagasi teenida. ?ISO on kindlasti üks müügiargumente,? kinnitas ehitusfirma Estconde E juhatuse liige Rein Kvell.

ISO osutus tulusaks näiteks ekspedeerimisfirmas Air Cargo Estonia. Firma tegevdirektori Külli Seppari väitel kajastub ISO mõju kõige rohkem kvaliteedikulude ja käibe suhte kaudu. ?See suhe peab langema,? kinnitas Seppar, kellel sõnutsi arvutatakse Air Cargos seda suhet juba teist aastat.

Rahakuluga võrdselt kardavat ettevõtjad bürokraatia kasvu ees. Vaimusilmas nähakse kilode kaupa dokumente, mida ISO omanikul täita tuleb. Tegelikult mahuvad tänasest kehtima hakkavad uued ISO kvaliteedijuhtimissüsteemide nõuded vaid kaheteistkümnele leheküljele, kusjuures iga lause vastab ühele nõudele.

Ka ei kirjutata ISO nõuetega firmale ette, kuidas ta ühe või teise asja lahendama peab. ?Nõuded annavad vaid reeglite raamid,? kinnitas Noormägi. ?Reeglid peab igaüks endale ise tegema.?

Reeglite tegemine on tihti raskem, kui arvatakse. Konsultantide sõnutsi kulub palju aega enne, kui ettevõtte spetsialistide seltskond arusaamisele jõuab, mida tegevuse ühes või teises etapis tehakse. Järgneb selgeks tehtu kirjapanek, selle ISO nõuetega vastavusse viimine, soovi korral eelaudit. Kokku võib see protsess võtta umbes aasta.

Kõige varem hakkasid Eestis ISO 9001 taotlema välisomanikele kuuluvad ettevõtted. Esimese sertifikaadi sai aastal 1994 Transoil (alates 31.07.1998 Neste Eesti ASi Tallinna terminal), seda Det Norske Veritase Soome büroo kaudu.

Hoogsam töö sertifitseerimise valdkonnas algas siiski aastatel 1996?1997, kui sertifikaadi said Elcoteq Tallinn AS, Norma AS, Harju Elekter ASi juhtmeköidiste tehas jt.

Praegu sunnivad Eesti ettevõtteid ISOt taotlema soov toodangut välismaale müüa ja sisemaise konkurentsi tugevnemine. ?Viimast on kõige enam tunda ehitusettevõtjate seas,? väitis Noormägi.

Öeldut kinnitab tõsiasi, et Estconde E, kellele Tiit Hindreus 18. detsembril sertifikaadi pidulikult kätte annab, on juba kuues sertifitseeritud ehituse peatöövõtja. Ülejäänud sertifikaadiomanikud selles valdkonnas on Merko, Eesti Ehitus, FKSM, Skanska, Koger & Partnerid.

?Sertifikaadi taotlemise üks motiive oli kindlasti riigihankekonkurssidel osalemine,? ütles Estconde E juhatuse liige Rein Kvell. ?Mitme riigihankekonkursi puhul on juba eeltingimuseks, et peatöövõtjal peab olema ISO 9001.?

Kuigi ISO 9001 on tugevamate ja edasijõudnumate pärusmaa, tuleb neil arvestada ka teistega. Ehituse peatöövõtjate sertifitseeritus toob endaga kohe kaasa alltöövõtjate sertifitseerituse küsimuse.

Alltöövõtjate hulgaski on ISO omanikke, kuid arvestades alltöövõtjate arvu ja sertifikaadile kuluvaid tuhandeid kroone, pole paljudel jõudu ega mõtet ISOt taotleda. Ehitajad püüavad probleemi lahendada sellega, et üritavad kehtestada oma standardid ja seltskonnasisese sertifitseerimise. ?See paneks alltöövõtjad vastutama liidu ees,? sõnas Kvell.

ISO 9001 on küll Eesti ettevõtete seas enamlevinud, kuid mitte ainus. Mitu ISO omanikku, näiteks Elcoteq, omab ka keskkonnakorralduse sertifikaati ISO 14001. Kaks Eesti firmat omab ka autotööstuse alast sertifikaati QS 9000.